Välisminister Kaljurand: hõimurahvaste tihe koostöö on oluline kultuuripärandi hoidmisel

1
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
17. märts 2016 23:33

Välisminister Marina Kaljurand sõnas soome-ugri 2016. aasta kultuuripealinnu Iszkaszentgyörgy’i ja Veszprémi külastades, et hõimurahvaste tihe koostöö on oluline kultuuripärandi hoidmisel.

«Ka meie Eestis suhtume mõnikord liiga enesestmõistetavalt sellesse, et meil on Setomaa ja seto kultuur. Tegelikult nõuab keele ja kultuuri hoidmine pühendumist,» tunnustas Kaljurand kultuuripealinna korraldajate tegevust.

Kaljuranna sõnul on soome-ugri kultuuripealinna algatus põlisrahvastele väga vajalik. «Soome-ugri keeli kõnelevad rahvad on Euroopas laiali pillutatud ning oma riik on tänapäeval vaid Soomel, Eestil ja Ungaril,» lausus Kaljurand. Maailmas on 25 miljonit soome-ugrilast.

Samaaegselt välisministriga külastas Iszkaszentgyörgy’i ja Veszprémi 2015. aasta soome-ugri kultuuripealinna Obinitsa delegatsioon, kes tutvustas seto kultuuri ning jagas kultuuripealinnaks olemise kogemust.

Sõpruslinnad Tartu ja Veszprém tähistasid täna koostöö 45. aastapäeva, millel osales Tartu linna delegatsioon linnapea Urmas Klaasi juhtimisel. Välisminister Kaljurand sõnas, et ühised soome-ugri sidemed ja koostöö ka kohalike omavalitsuste tasemel annab võimaluse arendada edasi Eesti ja Ungari head koostööd.

Kaljurand pidas märkimisväärseks, et kahe linna sõprussuhted, mis said alguse eelmisel sajandil ja hoopis teistsuguses ühiskonnas, on tänaseks pidanud vastu 45 aastat. «Hea meel on olla tunnistajaks Eesti ja Ungari suhete mitmekülgsusele, kuna need hõlmavad laialdast nii kultuuri- kui linnadevahelist koostööd,» lisas Kaljurand.

Veszprémis avas välisminister Kaljurand koos Ungari kultuuri- ja teadusdiplomaatia riigiministri István Íjgyártóga Szaléziánumi lossis Öskur Tasner Antali nimelise põhikooli ja Puurmani mõisakooli õpilaste ühisprojekti raames valminud laste fotonäituse «Korja, söö, ravi».

Kultuuripealinna idee pakuti välja 2011. aastal Tallinnas toimunud soome-ugri kuvandikonverentsil. Soome-ugri kultuuripealinna sisu ja põhiidee seisneb soome-ugri identiteedi teadvustamises, küla kui soome-ugri elulaadi osa väärtustamises ja rahvuspiirkondade arengu hoogustamises. Üks tähtsamaid kriteeriume pealinna valikul on kogukondlik algatus ja kohaliku omavalitsuse kaasatus. Kultuuripealinna tiitlit saavad taotleda ainult väikelinnad, külad ja alevikud.

SAADA E-POSTIGA PRINDI ARTIKKEL