Eesti keeldus andmast viisat Vene etnoloogile ja antropoloogile, akadeemik Valeri Tiškovile, keda ei lasta Eestisse juba teist korda.
Vene akadeemik Tiškov jäi teist korda Eesti viisata (7)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Oma viisataotlusele eile Moskvas Eesti peakonsulaadist keelduva vastuse saanud Tiškov teatas sellest ise vestluses Postimehe korrespondendiga. Kunagise Venemaa rahvussuhete ministri Tiškovi meelest toimub tema suhtes Eestis «ilmselgelt politiseeritud ja mitte millegagi põhjendatud» tegevus.
Tallinnas pidi Tiškov osalema aprilli lõpus Tallinna Ülikoolis toimuval konverentsil, mille teemaks oli «Rahvuse ehitamine ja natsionalism tänapäeva Venemaal». Tiškov pidi olema üks konverentsi tähtsamaid külalisi, pidama ettekande ning juhtima ühte paneeldiskussiooni. Kutse konverentsile saatsid Tiškovile Tallinna Ülikooli, Oslo Ülikooli ning Norra rahvusvaheliste suhete instituudi esindajad.
Esimest korda tühistati Venemaa teaduste akadeemia etnoloogia- ja antropoloogia instituudi direktoril Tiškovil Eesti viisa Tallinna lennujaamas 2014. aasta sügisel, kui ta saabus esinema Venemaa-meelsesse meediaklubisse Impressum. Eesti siseministeeriumi väitis toona, et Tiškovile keelduti viisat andmast Eesti-vaenulike vaadete pärast.
Päev enne seekordse viisakeeldumise saamist oli Tiškov Postimehega vesteldes väga lootusrikas Eestisse tuleku suhtes. Ta toonitas, et kutse Eesti viisa saamiseks saatis talle lugupeetud Tallinna Ülikool. Pealegi rahastas konverentsi lugupeetud Norra riiklik teadusnõukogu, mitte Eesti riigi silmis kahtlane fond või klubi. Tiškov ütles, et tal oleks väga hea meel Eestisse tulla ning ta on juba unustanud vana viisaloo.
«Tähtis on, et me saame Eesti ja teiste teadlastega koostööd edasi teha. Üksteisega suhtlemine on teadlastele kõige olulisem,» rääkis Tiškov. Ta lisas, et teda ei huvita enam kohtuvaidlus Eesti riigiga viisa tühistamise üle, ning ta lubas Tallinna jõudnuna selle kohtust tagasi võtta. Ta pidas seda poolteise aasta tagust lugu juhuslikuks episoodiks, mis oli suunatud Impressumi, mitte tema enda vastu.
1992. aastal president Boriss Jeltsini ajal Venemaa rahvastikuministrina töötanud Tiškovi ja Tallinna Ülikooli kahjuks selgus eile, et 2014. aasta oktoobris tehtud Eesti siseministeeriumi otsus keelduda Venemaa akadeemikule viisa andmisest kehtib viis aastat.
Tiškov ütles, et suhtub austusega kõigisse pärast Nõukogude Liidu lagunemist tekkinud iseseisvatesse riikidesse, kaasa arvatud Eestisse. «Ja ma ei saa mingil juhul nõustuda Eesti siseministeeriumi otsusega (keelduda viisat andmast), mis põhineb täiesti juhuslikel, teisejärgulistel ja ilmselgelt politiseeritud valikutel,» lausus ta eile. Tiškovi sõnul sisaldas see otsus ilmselgeid vigu, nagu näiteks väide, et ta kuulub Venemaa väga mõjukasse julgeolekunõukogusse.
«Mul on selline tunne, et nad lihtsalt kirjutasid ümber kogu minu kohta käiva laimu Dugini juhitava Euraasia noorteliidu kodulehelt, kes peavad mind vene rahva vaenlaseks,» nentis Tiškov. Aleksandr Dugin on üks kurikuulsamaid Venemaa natsionaliste-imperialiste, kes suhtub väga halvustavalt muuhulgas Baltimaadesse.
«See on täielik absurd, et minu tegevus on kuidagi ohtlik Eesti riigile!» ütles Tiškov. «26 aasta jooksul, mil ma olen instituuti juhtinud, on instituut ja mina ise teinud rohkem kui keegi teine Venemaal Eesti objektiivseks uurimiseks ning loonud võimalusi paljudele Eesti teadlastele uurimistööde tegemiseks Venemaal soome-ugri, Arktika ning muudel etnoloogilistel teemadel.»
Tallinna Ülikoolist ei olnud võimalik seoses Tiškovi juhtumiga kommentaari saada. Politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja ütles Postimehele, et siinkohal peab esitama küsimuse Eesti saatkonnale Moskvas. «Meie anname viisasid vaid piiril ja seda erandkorras.» Ka Moskvas asuva saatkonnaga ei õnnestunud Postimehel ühendust saada.