Ilves: rändekriis mõjutab Euroopa poliitilist maastikku (1)

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
President Toomas Hendrik Ilves
President Toomas Hendrik Ilves Foto: Reuters / Scanpix

Euroopa Liitu tabanud rändekriisil on ka poliitiline mõõde, sest see kriis mõjutab Euroopa poliitilist maastikku, kus on tekkinud on soodus pinnas paremäärmuslike jõudude esilekerkimiseks ja isegi võimuletulekuks, ütles president Toomas Hendrik Ilves reedel Brüsseli peetud kõnes.

Eesti riigipea hinnangul on Euroopa kodaniku suurimaks julgeolekumureks praegu rändekriis ning eksivad need, kes pööravad tähelepanu vaid Euroopa lõunapiirkonnale, sest hiljuti nägime murelikke arenguid ka põhja pool, kui põgenikud liikusid idast Norra ja Soome, edastas presidendi kantselei pressiteenistus.

Rahudividendide mullis elamine on Euroopas lõppenud, möödas on rahu ja teineteisemõistmise ajastu, tõdes Ilves Brüsseli Foorumi avapaneelis, mille teemaks oli «Ohtlik uus maailm. Globaalsed julgeoleku tuleviku väljakutsed.»

Euroopa julgeolekukeskkonda nõrgestab endiselt agressioon Euroopas, ütles Eesti riigipea, meenutades, et täna kahe aasta eest etendati Ukraina ühes osas, Krimmis nn valimised, kus 98 protsenti elanikkonnast hääletas Venemaaga liitumise poolt. Ukraina kaotas osa oma territooriumist ja sõdib endiselt agressoriga oma ida-aladel.

Vastuseks küsimusele Euroopa Liidu ühise seisukoha jätkumisest juulis, mil arutelu all on taas Venemaale kehtestatud sanktsioonide pikendamine, ütles president Ilves, et selles küsimuses paistab Euroopa ühtsus edukalt püsivat, sest Minski lepingute täitmisel läbimurdelisi arenguid ei paista.  

Ta peatus ka Euroopa Liidu idapartnerluse poliitikal, nentides, et paraku näeme idanaabruses nõrka reformivalmidust, mis ei ole võrreldav 1990. aastatel iseseisvuse taastanud ja nüüdseks Euroopaga tihedalt lõimunud riikide omaaegse otsustavusega.

Brüsseli Foorumi, mis on kõrgetasemeline välis- ja julgeolekupoliitika konverents, arutuelude keskmes on muutused Atlandi-üleses julgeolekuarhitektuuris, arutatakse nii finantskriisi järelmeid, kui ka kliima- ja energiapoliitikat. Lisaks pagulaskriisile on kavas debatid Ukraina tulevikust, arengutest Venemaal ja tema naabruses, samuti Süüria sõja laiematest mõjudest ja lahenduste leidmisest. Eraldi on fookuses uute tehnoloogiate mõju ühiskonnale, sealhulgas ettevõtlusele, kodaniku ja riigi vahelistele suhetele ning seadusloomele.  

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles