Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Noorte kaklejate inimjaht Tallinna kesklinnas

19
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Burgereid ostma tulnud röövlid läksid Viru tänava McDonald’sis järjekorras seisnutega tülli ning alustasid seejärel rahvast täis kiirsöögikohas kibekähku kaklust. | FOTO: Kaader turvavideost

Samal päeval, mil avalikkus arutles Tartus väikelapse isa peksnud pättide üle, sai kohtus märkamatult karistuse kätte viimase aja küünilisim noortejõuk, kes peksis Tallinnas inimesi sageli puhtast seiklushimust.

7. märtsi hommikul oli üks Harju maakohtu saal täis puberteetikute kihistamist. Teema oli tõsine – seitsmele kohtualusele loeti ette karistused röövimiste ja peksmiste eest –, kuid erilist hirmu polnud põhjust tunda. Karistused mõisteti lühimenetluse korras, mis tähendas, et kolmandik arvatakse karistusajast kohe maha. Seetõttu oli süüpingis olnud 16–17-aastastel noorukitel lootus sealsamas kohtusaalis vabaneda.

Nii läkski: selsamal päeval, mil avalikkus lahkas emotsionaalselt Tartu kesklinnas toimunud peksmise tausta, pääsesid Tallinnas vabadusse Tartu pättidest mitu korda jõhkramad kaagid. Seitsmest kohtualusest nelja puhul piisas kohtu hinnangul eeluurimise all vahi all veedetud viiest kuni kaheksast kuust. Nad vabastati kohtusaalis.

Ohvril polnud võimalust

Uurimisasutuste varasem kogemus sama seltskonnaga näitab, et peagi lähevad nad uuele ringile. «Nad on meile absoluutne pidev murekoht,» tunnistab Põhja prefektuuri isikuvastaste kuritegude talituse juht Rait Pikaro. Tema uurijad on vägivaldse röövlijõuguga vahetpidamata tegelnud viimased paar aastat ja pätid on siiani vanglast pääsenud vaid tänu oma noorusele.

Nad on pealtnäha tavalistest peredest pärit  venekeelsed Lasnamäe noorukid. Kõik on kasvanud kasuisaga ja neid ühendab ka puudulik haridustee, mis jäänud toppama seitsmendas-kaheksandas klassis, samuti huvi kakluste ja kriminaalse maailma põhimõtete vastu.

Venekeelses slängis bratva ehk vennaskonna põhimõtetest lähtuvad huligaanid tegelesid Tallinnas sõna otseses mõttes iga päev tülide otsimise ja algatamisega. Eesmärk oli üks: kakelda ja harjutada äsja võitluskunstitrennis õpitud nippe tänaval.

Röövlibande, keda ei kannustanud mitte niivõrd rahaline kasu, kuivõrd seiklusjanu, koosnes liidrist, vastavalt «lahingukogemustele» esimesest ja teisest lööjast ning tavalisematest tülinorijatest. Linnas valiti välja sihtmärk, kellega mõni lihtsam kambajõmm siis «teemat» tekitama saadeti.

Harilikult lõppes see kaklusega, kuhu vajadusel sekkusid tülinorija hulgas algul toimuvat kõrvalt jälginud raskema rusikaga kambajõmmid. Kuna üllatusmoment ja ülekaal oli kaakide poolel, lõppes see ohvrile alati kaotusega.

Nii tekkis röövlibandel kakluste puhul omamoodi võistlusmoment – kiita sai see, kes ohvri esimese üllatuslöögiga kahjutuks tegi. Heaks kiideti ka vastasest jagusaamine paari hoobiga. Kui rüselus pikemaks kiskus või lausa abijõude nõudis, pälvis see hiljem kaaslaste pilkeid.

Avalikkuse tähelepanu alla sattusid kaagid suve lõpus, kui meedias avaldati eravideo Tallinna Viru tänava McDonald’si kiirtoidukoha järjekorras puhkenud impulsiivsest kaklusest. Ehkki algatajaks oli vastaspool, ei lasknud röövlibande end kaht korda nügida ja lasi kohe rusikad käiku.

Keretäis «koputajale»

Politsei oli asjaga küll pidevalt tegelnud, kuid alles pärast seda videokinnitust võeti asjaosalised lõpuks vahi alla. Esimesena nabiti kinni Aleksandr (17), kes oli üks sagedasemaid kaklustes osalejaid ja varemgi seetõttu juba kahel korral arestimajas viibinud.

Emaga ühes kaupluses transporttöölisena töötav suurte rusikatega ja lihaseline Aleksandr õigustas peksmisi sellega, et ohvrid olevat solvanud tema ema. See oli ennastõigustav vale. Miks pidanuks näiteks soomlasest ohvrid asja eest, teist taga midagi tema ema kohta ütlema? Pealegi ei oska Aleksandr soome keelt ja poleks põhjanaabrite solvangutest arugi saanud.

Kui ka ülejäänud röövlibande liikmed ükshaaval trellide taha sattusid, hakkasid nad enda vahelejäämises süüdistama esimesena kinni võetud Aleksandrit. Õpetuseks suupruukimise eest anti arvatavale «koputajale» kinnipidamisasutuses ka õmbluste ja sinikatega lõppenud keretäis.

Tegelikult karistati Aleksandrit asjatult. Sama hästi võinuks nii kordamööda kõigile asjaosalistele ihunuhtlust jagada.

«Nad kõik rääkisid ülekuulamistel, rohkem või vähem, kuid rääkisid. Samuti olid olemas videosalvestised, tunnistajate ütlused ja muud tõendid,» ütleb Põhja ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Marika Kreutzberg.

Tema kolleegi, sama röövlijõugu muid kuritegusid – kümnete motorollerite ja autode vargusi – uurinud abiprokurör Marika Reintopi sõnul oli seltskonna tegemistes vahepeal ka pooleaastane paus. Kamba ninamees Raid (17) viibis siis vahi all ja pealinna tänavad olid palju turvalisemad.

Raidi iseloomustatakse isehakanud maffiapealikuna, kelle käitumismaneerid ja impulsiivsus tegid temast koolis kardetud kuju. Nii suhtusid noormehesse ka tema kambakaaslased. «Kuid nad ei ole rumalad, vaid nagu viimane vastukaja Viru vangla koolist näitab, täiesti intelligentsed ja soovi korral koolis õppetööga igati toime tulevad noored,» ütleb Reintop.

Elu olgu põnev!

Ehkki väliselt «kannaga pähe» stiilis kõvad kaklejad, on selles jõugus peidus endiselt omajagu lapselikkust. «No seda nuttu, hala ja kahetsusest põlvili viskumist saime nende kinnipidamise järel siin küllalt näha,» räägib abiprokurör Kreutzberg.

Kriminaalpolitseinik Pikaro sõnul pole see seltskond kunagi mõelnud oma teo tagajärgedele, vaid lähtunud sellest, et elu oleks põnev. «Röövitud rahaga mindi kas kohe McDonald’sisse sööma või hoopis spaasse ujuma,» räägib ta. «Lihtsalt laristati maha.»

Pikaro sõnul on neid tüüpe siiani pikaajalisest vangistusest päästnud asjaolu, et nad on alaealised. Tulevikus see argument kohe täiskasvanuks saavate noorte kaitsetaktikast kaob.

Politsei on kindel, et neil tuleb kõnealuste noortega veel korduvalt tegeleda. «Kuigi on läinud ka teisiti – mõni mees on pärast karistuse kättesaamist mõistuse pähe võtnud,» ütleb kriminaalpolitseinik.

«Nende eelmises kriminaalasjas oli neli noormeest, keda ei ole rohkem kuritegude toimepanemiselt tabatud,» lisab abiprokurör Kreutzberg.

Tagasi üles