Parlamendi põhiseaduskomisjon otsustas täna saata haldusreformi eelnõu riigikogu ette esimesele lugemisele 6. aprilliks.
Riigikogu hakkab haldusreformi eelnõu arutama aprilli alguses
21. märts 2016, 14:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Komisjonile haldusreformi plaani tutvustanud riigihalduse minister Arto Aas ütles, et tänane arutelu oli konstruktiivne ja rahulik ning möödus eriliste emotsioonideta. «Küsiti ajakava kohta, kriteeriumide ja osavaldade kohta. Küsimusi oli siit ja sealt, aga üldiselt oli põhiseaduskomisjoni meeleolu väga töine,» lausus ta.
Haldusreformi eelnõu esimese lugemise lõpetamist toetas komisjonis kuus ning erapooletuks jäi neli riigikogu saadikut.
Põhiseaduskomisjoni liige, Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv Siim Kiisler ütles riigikogu pressiteenistuse teatel, et riigimehelik ja vastutustundlik oleks haldusreformi eelnõu vastu võtta enne jaanipäeva.
Peaminister Taavi Rõivas ütles nädala eest eelnõu algatamisel tehtud poliitilises avalduses, et tegu on põhjalikult ette valmistatud ja väga vajaliku reformiplaaniga, mille tulemusena ei saa keegi enam öelda, et haldusreformist on saanud refrään Eesti riigi tegematajätmiste laulus. «Aga nüüd on teie kord. Ootused on kõrgele tõstetud ja kogu Eesti rahvas vaatab teie poole – kas suudate selle seaduse vastu võtta ning seeläbi kodaniku ja tema riigi üksteisele lähemale tuua,» ütles ta riigikogus.
Rõivase sõnul on iga olulise teema puhul kiusatus takerduda tuhandetesse detailidesse, mis võib seada ohtu suure eesmärgini jõudmise. «Ma soovin teile tarkust näha suurt pilti ja riigimehelikkust vältida sel teemal päevapoliitilist vaidlemist,» lisas ta.
Eelnõu kohaselt on haldusreformi eesmärk moodustada senisest võimekamad omavalitsused, mis suudavad end ise majandada, terviklikumalt planeerida piirkonna arengut, pakkuda kvaliteetsemalt avalikke teenuseid, pidurdada seeläbi ääremaastumist ja tasakaalustada Eesti regionaalset arengut. Omavalitsuse miinimumsuuruseks on eelnõus 5000 inimest, kuid valitsuse hinnangul peaks sihiks olema vähemalt 11 000 elanikuga omavalitsuste loomine.
Kümmekonna päeva eest eelnõu heaks kiitnud valitsus suurendas ka üle 11 000 elanikuga omavalitsusüksuse moodustumisel antavat lisatoetust: kui algselt nägi eelnõu ühinemistoetusele lisaks makstava boonusena ette 250 000 eurot, siis nüüd motiveeritakse nii suurte omavalitsuse teket kaks korda suurema ehk 500 000-eurose lisatoetusega.
Kui ühinemise tulemusena moodustub maakonnasuurune omavalitsusüksus, siis arutab valitsus sellesse ka strateegilise investeeringu tegemist. Investeeringu summa jääb valitsuse otsustada. «Me tänase seisuga ei oska veel öelda, kas maakonnasuuruseid omavalitsusi tekib. Kui nad on tekkinud – me teame seda aasta lõpus –, siis valitsus pöördub selle teema juurde tagasi,» on riigihalduse minister varem Postimehele öelnud.
Kui omavalitsused ei ole liitumistes tuleva aasta alguseks kokkuleppele jõudnud, otsustab nende ühendamise valitsus. Valitsuse algatatud ühinemiste etapis algatatakse hiljemalt tuleva aasta 15. veebruaril haldusterritoriaalse korralduse muutmine nendes omavalitsustes, mis ei vasta miinimumkriteeriumile, ei kuulu erandite alla või kui see on vajalik omavalitsuse võimekuse tagamiseks.