Täna mitmete terrorirünnakute küüsi sattunud Brüsselis elab ja töötab ka hulgaliselt eestlasi, välisministeeriumi andmeil ligi 2000. Postimees vahendab rünnakute hetkel Brüsselis viibinud eestlaste kirjeldusi toimuvast.
Loe, kuidas kirjeldavad olukorda Brüsselis plahvatuste lähistel olnud eestlased
/nginx/o/2013/06/13/1827736t1hca5d.jpg)
22. märts 2016, 13:44
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Välisministeeriumi asekantsler Annely Kolk teatas täna pärastlõunal toimunud välisministeeriumi pressikonverentsil, et neile teadaolevalt ei ole ükski Eesti kodanik saanud Brüsselis viga ega surma. See on esialgne info. Eesti konsul üritab teha kindlaks, et kõigi seal viibijatega on kõik korras.
Pommiplahvatuste ajal Brüsseli lennujaamas viibinud eurosaadik Yana Toom rääkis ERRi raadiouudistele, et terminalis olnud inimesed suutsid olukorras närvi säilitada.
«Kohe oli selge, et see oli pomm. Esimese asjana otsisin silmadega üles turvatöötaja ja jälgisin tema signaale,» kirjeldas Toom oma esimesi mõtteid.
Edasist kirjeldas ta järgmiselt: inimesed jooksid sinna, kus asuvad tax-free poed, sealt suunati neid edasi kahte terminali, kus nad ootasid umbes tund aega. Toomi sõnul on rahvas rahulik ja inimesed käituvad väärikalt.
Eestlanna Caroline Rute, kes viibis plahvatuse hetkel Brüsseli lennujaamas, rääkis «Aktuaalse kaamera» erisaates, et esimest plahvatust kuulis ta kaugelt, kuid teisele oli ta väga lähedal.
«Hetk pärast plahvatas teine pomm, nägime leeki ja tundsime lööklainet. Terve lennujaama saal läks täis tolmu ja prahti. Õnneks teisi eestlasi läheduses polnud. Olime just check-ini tegemas. Kükitasime varju, läksime töötajate laua alla, töötajate alale, natuke hiljem hakkasime evakueeruma, töötajad andsid infot, kuhu evakueerida. Lennujaama töötaja taipas meile id-kaardid tagasi anda, pagas jäi lindile. Väljusime lennujaamast, nägime ka üht vigastatut.»
Europarlamendis töötav eestlanna Elina Viilup sai Zaventemi lennujaamas juhtunust teada täna hommikul kella üheksa ajal, kui kuulis raadiost uudist, enda sõnul ta kohe väga suurt kõhedust ei tundnud.
«Maelbeekist sain trammis teada,» jätkas Viilup Postimehele. Sel korral oli infoallikaks belglannast sõbranna postitus WhatsAppis. Ta tunnistab, et kui esimesed uudised lennujaamast talle hirmu nahka ei ajanud, siis pärast esimesest metrooplahvatusest kuulmist valdas ka teda hirm.
Samuti Brüsselis töötav Luukas Kristjan Ilves ütles Postimehele, et ta istub koos kolleegidega kontoris, kus nad jälgivad samu uudiseid mida teisedki. «Proovime lähedaste ja kolleegidega ühendust saada,» lisas ta.
Eestlanna Tairi Täht rääkis «Aktuaalse kaamera» erisaates, et tal tuli metrooplahvatuse tõttu rongi aknast väljuda. «Plahvatus toimus mu meelest minust eespool olnud vagunites. Rong oli juba sukeldunud tunnelisse, inimesed ei saanud enam sealt välja, kirjeldas ta.
Täht lisas, et väga palju inimesi vagunites õnneks polnud. «Ise jooksin vaguni tahaossa, kartsin, et äkki tuleb uusi plahvatusi. Vagun täitus kohe suitsuga, algul oli see valge, hiljem must, õhku oli väga vähe, hingata midagi polnud, uksi lahti ei saanud. Meie vagunist oli õnneks võimalik välja minna, saime väikese akna kaudu välja ja jooksin maa peale. Metroo sissepääsu juures oli näha, et klaasist uksed purunenud. Praegu väga tolmune olla, tundub, et peaks arsti juurest läbi käima, hingamisteed on tahma täis.»
Täna Eesti lennufirma Nordicaga Brüsselist Tallinnasse lendama pidanud Kristjan Aruoja rääkis Postimehele, et oli koos oma kaaslasega ühele pommidest väga lähedal, ent viga nad ei saanud ja praeguseks on nad lennujaamast juba eemale jõudnud.
Kristjan ja ta kaaslane olid esimese plahvatuse toimumise ajal check-in'i tegemas. «Esimene pauk oli kaugel. Käis kõva lahmakas ja inimesed hakkasid jooksma, aga me ei saanud täpselt aru, mis see oli. Teine plahvatus toimus meist 30 – 40 meetri kaugusel nurga taga. Nägime tuld, kõik kohad olid suitsu ja tolmu täis. Läksime teenindajate leti alla peitu – tüdruksõber ronis päris selle alla, ma jäin pisut ettepoole,» kirjeldas Aruoja.
Maalbeeki metroojaama kõrval töötav pärnakas rääkis Pärnu Postimehele, et tal ei olnud ta hommikul nutitelefoni kaasas ja seetõttu sai ta Zaventemis plahvatanud pommidest teada umbes tund hiljem. Maalbeeki metroojaam asub pärnaka töökoha kõrval ja ta tuleb ise sealt iga päev kohale. Täna läks ta metroojaamast läbi enne plahvatusi.
«Pärast töö juures kohvikuaknast nägime, et politsei-, seejärel pääste- ja siis kiirabiautod tulid kohale ja tänav suleti liikluseks. Vedas, et varakult tööle jõudsin,» kirjeldas ta hommikusi sündmusi. «Oleme töökohas turvaperimeetris. Turvameetmena paluti akendest eemale hoida. Töö juurest ei ole lubatud lahkuda.»
Karepal tegutseva Sagritsa muuseumi juhataja Teet Veispak, kes praegu Brüsselis viibib, ütles Virumaa Teatajale, et tema tunneb end rahulikult ja ei lase paanikal tekkida. «Me oleme praegu lennujaamast üsna kaugel,» rääkis Veispak täna pärastlõunal. Tema sõnul ei ole Brüsselis elu seisma jäänud: vaatamata sellele, et bussid, trammid ega metroo ei sõida, lähevad inimesed oma eludega edasi.
Veispaki sõnul tuleb juhtunut võtta kui paratamatust. «Inimesed küll kindlasti tunnetavad ohtu, aga minul väga suurt hirmu küll ei tekkinud, kui plahvatustest kuulsin.»