Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi taunib eesti keeles vohavat kantseliiti, mille taga on enamasti vaid rääkija soov ennast soliidsemana näidata.
Ligi taunib eesti keeles vohavat bürokraatlikku slängi (8)
27. märts 2016, 12:04
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ma kuulsin äsja uudistest, et mingi asi oli olnud »seniselt»,» kirjutas Ligi suhtlusvõrgustikus Facebook. «Jutt käis eesti kultuuriruumi kaitsest, aga eesti keelt kaitsti ta enda eest. «Seni» olnuks ju imeilus.»
«Kohe tuli muidugi ka «koheselt» ja varem oli kõlanud «varasemalt»,» kritiseeris Ligi. «Isegi «praeguselt» on välja mõeldud, et ikka soliidne välja paista. Enam ei toimu vist midagi iga päev või igal aastal, vaid ikka tähtsalt «igapäevaselt» ja «iga-aastaselt». Miski pole pärast, vaid «järgselt», mis pealegi on tihti kahemõtteline.»
«Võiks pikalt jätkata, aga õudne on, kui labane tundub eestlasele eesti keel ja kui palju paremaks end temast tehakse, kui läheb avalikuks esinemiseks.»
«Aga midagi peaks ikkagi ette võtma, et järgmised uudised kergemad saaks. Ei usu, et ma olen sel teemal väga üksi,» kirjutas Ligi Facebooki seinal.
Ka valitsus soovitab enda koduleheküljel vältida kantseliiti ja tarbetut keerulisust. «Kantseliit ehk bürokraatlik släng ei tee teksti tähtsamaks,» seisab valitsuse keelejuhendis. «Asutuste veebitekstid põhinevad tihti seadustel ehk nende kirjutamisel on aluseks võetud juriidiline tekst. Sageli koostavad veebitekste needsamad inimesed, kes sõnastavad õigusakte.»
Kantseliidi kasutamist põhjendatakse pahatihti ametliku tekstiga, mis peabki olema raskepärane. See ei ole valitsuse hinnangul aga õige. Liiatigi ei õigusta kantseliit ennast ka juriidilistes tekstides. Muuhulgas tuleks vältida nimisõnastiili ning sisutühje tegusõnu, nagu «teostama» ja «läbi viima».
Valitsus soovitab jälgida ka lausepikkust. Näiteks teadustekstile on iseloomulikud 20-sõnalised laused, ajalehes soovitatakse aga lause pikkuseks kõige rohkem 10–15 sõna. 40–50-sõnalise lause puhul kaob lugejal järg käest. Teise lause sees olev osalause peaks olema mõistliku pikkusega ehk mitte üle seitsme sõna. Lauseehitus tuleb valitsuse keelejuhendi järgi hoida võimalikult lihtne ja võimalusel ilma selliste sisutühjade vormeliteta, nagu «antud», «käesolev», «-põhine» ja «-poolne».