Välisministeerium loodab oma struktuurimuutuste osas suurema selguseni jõuda suvel ning kaasata võimalike kärpimiste osas otsuste langetamisse ka parlamendi ja ettevõtlussektori.
Välisministeerium loodab kärpeplaanide osas suuremat selgust suvel
28. märts 2016, 23:06
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Otsusteni soovime jõuda suve jooksul, kaasates ka riigikogu ja ettevõtjate esindajaid,» ütles välisministeeriumi pressiesindaja Maria Belovas esmaspäeval BNSile.
Välisminister Marina Kaljurand teatas 17. veebruaril antud pressikonverentsil, et ministeeriumi juhtkond hakkab valitsuse kärpenõuetest tulenevaid võimalikke struktuurimuudatusi ja saatkondade sulgemist arutama märtsi keskpaigas. Tema sõnul vaadatakse selleks ajaks läbi välisministeeriumi täidetavad ülesanded ja need funktsioonid, mis võiks anda täitmiseks teistele ministeeriumitele ning samuti sisemiste ümberkorralduste kaudu leitavad võimalused kärbeteks.
Kaljuranna sõnul on valitsuses kokku lepitud selle aasta kärpeplaanid välisministeeriumi jaoks tehtavad, aga uued koondamised järgmistel aastatel sunnivad raskeid otsuseid tegema.
«Kindlasti ei hakka me kiirustama. Mul ei ole ka ühtegi tähtaega, et selleks ajaks peab olema tehtud. See peab olema mõistlik, see peab olema ratsionaalne, see peab olema läbi mõeldud, et ei peaks aasta-paari pärast jälle tagasi mõtlema. Nii, et selles mõtes me ei ole seadnud endale mitte ühtegi tärminit aga ei hakka sellega ka liigselt venitama,» ütles Kaljurand.
Kaljurand lubas 11. veebruaril Riigikogus peetud esinemise ajal, et soovib kärpeplaane ning sealhulgas mõnede saatkondade võimaliku sulgemise kavasid tutvustada ka parlamendisaadikutele.
Välisministeeriumi andmetel on ministeeriumi töötajate arv sama, mis see oli 2003. aastal, enne seda, kui Eesti ühines Euroopa Liidu ja NATOga. Samas on viimastel aastatel avatud mitmeid uusi saatkondi just Euroopast kaugemal.
Välisminister kinnitas, et ministeerium püüab ka hoolimata mõne saatkonna oodatavast sulgemisest tagada, et Eesti ettevõtetet ja kodanike huvide esindamine välisriikides ei saaks kahjustatud.
Eestil oli 1. detsembri seisuga kokku 46 välisesindust, nendest 35 saatkonda, seitse esindust rahvusvaheliste organisatsioonide juures, kolm peakonsulaati ja üks kantselei. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusel (EAS) on esindajad 13 riigis.