Mullu rekordilised 12 000 perevägivallaga seotud väljakutset saanud politsei- ja piirivalveamet (PPA) seisab uute probleemide ees: mida teha vägivallatsejaga ja kuidas pakkuda ohvrile püsivat abi.
12 000 perevägivalla teadet saanud politsei uue probleemi ees: kuhu viia vägivallatseja (3)
30. märts 2016, 18:53
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
PPA ennetuse ja süüteomenetluse juht Kätlin Alvela rääkis täna perevägivallale pühendatud seminaril, et politsei eesmärk on ära hoida kõige raskemad juhtumid: tapmised või raskete tervisekahjustuste tekitamine.
Möödunud aastal sai politsei perevägivallaga seotud teateid kokku 12 098 korda. Aasta varem oli see number 9271. Ööpäevas pöördub politsei poole umbes 40 ohvrit – see näitab, et inimesed julgevad aina enam politseilt abi otsida.
«Me võime täna öelda, et politsei on n-ö kiirabi rollis, kes saab selle esimese teate, läheb kohale, lahutab ja rahustab osapooled. Kuid see kindlasti ei saa jääda sinnapaika, selle teemaga tuleb edasi tegeleda,» rääkis Alvela.
Avatud Ühiskonna instituudi juhataja Iris Pettai nentis, et paraku pakutakse Eestis perevägivalla lahendamiseks praegu ainult ajutisi lahendusi – naiste turvapaigad on väga vajalikud, kuid mis saab edasi? Naiste turvakodudest otsib abi vaid 4-6 protsenti ohvritest.
Pettai hinnangul oleks oluline, et sarnaselt teiste riikidega ei peaks perevägivalla puhul alati kodust lahkuma ohver ja lapsed, vaid minema võiks viia hoopis vägivallatseja.
Alvela rõhutas, et välja tuleks mõelda, mida teha vägivallatsejaga. «On väga palju räägitud, et ohver või lapsed ei peaks minema kodust ära, vaid vägivallatseja on see, kes peab kodust ära minema. Politseil ei oleks selle vastu midagi. Me hea meelega viiks selle vägivallatseja kodust ära, kuid kuhu me ta viime, kuhu me ta paneme?» küsis ta.
Nii võiks Alvela sõnul kaaluda ka eraldi varjupaika või asutust vägivallatsejatele, kes saaksid vajalikke rehabilitatsiooniprogramme, tugiteenuseid jms.
«Politsei on jõuetu. Me läheme täna kiirabina kohale. Me tahaksime, et naine ja lapsed jääksid koju ja me viiksime vägivallatseja ära, aga see on pisut keeruline,» märkis Alvela ja lisas, et kuigi on võimalik kohaldada viibimiskeeldu, siis ei saa inimest karistada selle eest, et ta seda keeldu rikub.
Kriminaalmenetluse või karistamisega lähisuhtevägivalla probleemi ei lahenda, tõdes Alvela. «Kui me ka mõneks ajaks isoleerime ühiskonnast vägivallatseja, on ta kinni pool aastat, aasta, siis ta tuleb välja ja see kõik jätkub. Kas ta tuleb selle sama naise juurde või teise juurde – see kõik jätkub,» nentis ta.
Politsei hinnangul moodustasid mullu 12 000 väljakutsest umbes viiendiku kaugele arenenud vägivalla juhtumid, kus oli oht inimese tervisele ja elule. 37 protsendi puhul oli tegemist süveneva vägivallaga, kus oli oht, et agressor jätkab ja oli näha tõsist vägivalda. 42 protsendil juhtudest oli tegu varase vägivallaga, kus tagajärgi veel näha polnud. 88 protsendil juhtudest alustati menetlust.
Möödunud aastal tapeti perevägivalla käigus viis inimest ning toimus viis tapmiskatset.