Enne Keskerakonna juhi Edgar Savisaare rahaskandaali avalikuks tulekut tehtud uuring näitab, et valimisvõidule võib endiselt loota Reformierakond. Vahe IRLi ja Keskerakonna vahel on vaid neli protsenti.
IRLi toetus läheneb Keskerakonna omale
29. detsember 2010, 07:19
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Postimehe tellitud ja Turu-uuringute ASi läbi viidud parteide populaarsusuuring kajastab rahva hinnanguid poliitikutele ja erakondadele enne seda, kui Keskerakonna juhi Edgar Savisaare ja tema erakonna ümber lahvatas Venemaa raha skandaal.
Turu-uuringute ASi tegevjuht Tõnis Stamberg nentis, et viimase uuringu järgi on Reformierakond endiselt selgelt ees, samuti on edu kasvatanud Isamaa ja Res Publica Liit. «Keskerakonna ja IRLi vahe on väga väikseks kuivanud ja oma kasu üritavad praegusest seisust võita ka sotsiaaldemokraadid, kes lahkusid Tallinna võimuliidust,» leidis Stamberg. «Praegu on selge, et käib Edgar Savisaare jõuline kangutamine ning et muutusi on suudetud tekitada ka Keskerakonnas endas.»
Stamberg tuletas meelde president Toomas Hendrik Ilvese üleeile ETV-le välja öeldud põhimõtet, et ei tema ega keegi tulevastest presidentidest ei tee Savisaarele ettepanekut valitsust moodustada. «See oli väga selgelt välja öeldud ja peaks pakkuma mõtteainet ka Keskerakonnale, kuna nüüd võib juba öelda, et Keskerakonna populaarsus on saanud räsida,» ütles Stamberg.
Ta nentis, et valimiste lähenemine on praegu selgelt tunda, kuigi parteide kampaaniad on piirdunud vaid mõne üksiku teleklipi või bussireklaamiga. «Paar kuud on veel jäänud, juhtuda võib kõike ning palju oleneb sellest, mis on Keskerakonna järgmised käigud,» leidis Stamberg.
Reformierakonna peasekretär Kristen Michal rõõmustas inimeste suure toetuse üle. «Püsivalt kõrge toetus valitsusele näitab, et hinnatakse seda tööd ja otsuseid, mida on tehtud kriisist väljumiseks ning stabiilse majanduskasvu saavutamiseks,» leidis ta ning jätkas valimiseelset sõnaseadmist: «Vaid stabiilsele majanduskasvule ja kindlustundele tuleviku osas saab toetuda paremate avalike teenuste pakkumine, näiteks lastega peredele, või Põhjamaade kvaliteediga haridus, turvalisus laiemalt või pensionite tõus.»
Michal avaldas lootust, et lähikuude valimiskampaania ei too kaasa populismilainet ning debatt majanduse, energeetika, transpordi, perepoliitika, sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna korraldamise teemadel tuleb sisukas. Reformierakond on oma lahendused neis valdkondades juba välja pakkunud.
Küsitluse kohaselt annaks oma hääle üksikkandidaadile kaheksa protsenti rahvast, mitte ühegi erakonna või üksikkandidaadi poolt ei soovi hääletada 15 protsenti. Oma valikut ei oska veel öelda 11 protsenti inimestest.