Päästeameti andmetel hukkus tänavu esimese kolme kuuga on 14 tulekahjus 15 inimest, neist üheksa olid esialgsetel andmetel alkoholijoobes.
Üle poole tänavu tulekahjudes hukkunutest olid alkoholijoobes
/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
1. aprill 2016, 13:51
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üks tänavu juhtunud tulekahju nõudis kaks inimelu. Eelmise aasta samal perioodil kaotas tulekahjus oma elu 17 inimest ehk kahe võrra rohkem.
Päästeameti arendusosakonna nõuniku Halina Uku sõnul hukkus 15 inimesest viis kütteseadmest alguse saanud tulekahjudes, sama palju inimesi kaotas elu elektriseadmetest või –paigaldisest alguse saanud tulekahjudes. Neli inimest hukkus suitsetamise tõttu alguse saanud põlengutes. Neis kolm suitsetasid voodis või tugitoolis.
2015. aasta samal perioodil olid olulisemad hukkunuga tulekahjude põhjustajad hooletu lahtise tule kasutamine ja suitsetamine.
Viis inimest hukkus tänavu esimeses kvartalis hoones, kus puudus suitsuandur ja kaks inimest hoones, kus suitsuandur küll oli majapidamises, aga laest alla võetud või ilma toiteallikata. Kolm inimest hukkus hoonetes, kus oli nõuetekohaselt paigaldatud suitsuandur, mis hakkas ka tööle, kuid elusid päästa ei suutnud — kõik need sündmused toimusid eramajades, neist ühel korral hukkus voodis suitsetanud invaliid, kahel korral rakendus suitsuandur tööle pärast seda, kui majas viibinud teised inimesed olid tulekahju juba avastanud.
Üle poole hukkunutest ehk kaheksa inimest olid üle 60-aastased. Neljal hukkunul oli teadaolevalt vaimne või füüsiline puue, mistõttu ta vajas toimetulekul kõrvalist abi.
Veebruari lõpu seisuga oli tulekahjudes vigastada saanud 20 inimest, kellest 13 olid pensionärid. Inimesed said vigastada eelkõige tulekahjudes, mis said alguse hooletust lahtise tule kasutamisest, suitsetamisest või elektrist. 2015. aasta samal perioodil oli tulekahjudes vigastatuid samuti 20.
Märtsi lõpu seisuga on veeõnnetustes uppunud viis inimest, kellest kolm tegelesid enne uppumist jäält kalastamisega. Veebruari lõpu seisuga ei vajanud veekogudelt päästmist ükski inimene. 2015. aasta samal perioodil oli veeõnnetustes neli uppunut, kellest üks tegeles enne uppumist jäält kalastamisega.