Politsei- ja piirivalveameti andmetel on tänavu liiklusõnnetustes vigastatud arv võrreldes eelmise aastaga kasvanud, selle taga on eelkõige mitu vigastatuterohket bussiõnnetust.
Liikluses vigastatute arv on rohkete bussiõnnetuste tõttu kasvanud
Tänavu kolme kuuga juhtus Eestis 254 inimkannatanutega liiklusõnnetust, mullu samal ajal aga kümne võrra rohkem ehk 264. Samas on tänavu saanud liiklusõnnetustes vigastada 358 inimest, eelmisel aastal samal ajal aga 328 ehk 30 vigastatu võrra vähem.
Liiklusõnnetustes hukkus tänavu kolme kuuga 17 inimest, mullu kolme kuuga kaotas liikluses elu samuti 17 inimest.
PPA ennetuse ja süütemenetluse büroo juhtivkorrakaitseametnik Kalmer Tikerpe märkis, et kuigi liiklusõnnetusi on mullusega samas suurusjärgus, on vigastatuid rohkem eelkõige bussidega toimunud liiklusõnnetuste tõttu.
Tänavu jaanuari lõpus sai Jõhvi vallas ühes õnnetuses kannatada 12 inimest, veebruari alguses Tudulinna vallas 13 inimest ja veebruari keskel Halinga vallas kolm kannatanut. Nendest õnnetustes ajendatuna tuletab politsei meelde, et oma elu ja tervise kaitseks peab igas turvavööga varustatud sõidukis seda ka kasutama.
«Kevadel tulevad liikluspilti kaherattalised, millega teised juhid pahatihti arvestada ei oska. Seetõttu palume eesootavatel kuudel sõidukijuhtidelt suuremat tähelepanu vähem kaitstud liiklejate suhtes. Samuti peavad ratturid ise käituma korrektselt ja seadusekuulekalt. Turvaline liiklemine sünnib kõikide osapoolte koostöös,» ütles Tikerpe.
Teine oht on see, et teeolude paranedes kasvab nende juhtide hulk, kes lubatud piirkiirust ületavad. Piirangud on vajalikud õnnetuste ära hoidmiseks ja elude säästmiseks. Mulluse liiklusaasta analüüsist selgus, et kõige rohkem hukkunuga liiklusõnnetusi toimus ilma sademeteta ajal ning enamasti sirgel teel. See näitab, et pealtnäha heade teeoludega kipuvad juhid kaotama valvsust ning piirkiirust eiratakse kergekäelisemalt, kuid sellel on väga traagilised tagajärjed.