Riigikontrolör erakoolide rahastamisest: see on kontrollimatu ja jätkusuutmatu (12)
/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
4. aprill 2016, 13:56
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikontrolör Alar Karis kirjutab, kuidas tegevuskulude panemine ühiskonna õlule on tekitanud juurde hulgaliselt uusi erakoole. «Praegusel viisil jätkates pole võimatu, et summad erakoolide tegevuskulude katmiseks jõuavad lähema kümne aastaga paarikümne miljoni euroni.»
Alar Karis kirjutab oma Facebooki lehel, et praegusel viisil erakoolide rahastamisega jätkamine on rahaliselt kontrollimatu ja jätkusuutmatu. «Oluline on tähele panna, et 2011. aastal jõustunud seadusemuudatused, millega erakoolide tegevuskulude tasumine pandi kogu ühiskonna õlule, on tekitanud erakoolide hulga arvulise hüppe. Praegusel viisil jätkates pole võimatu, et summad erakoolide tegevuskulude katmiseks jõuavad lähema kümne aastaga paarikümne miljoni euroni. Kulude kasv on seega prognoosimatu. Riigikontroll ei saa praeguse automaatse maksmiskohustuse põlistamist toetada,» kirjutab riigikontrolör.
Ta jätkab, et Eestis on koolikohti sedavõrd, et uusi poleks põhjust luua. «Kui lapsevanemad ei soovi oma lapsi munitsipaalkooli panna, tuleks omavalitsustel analüüsida seda, miks nii on läinud ja pingutada munitsipaalkoolide kujundamisel selliseks, et erinevate soovidega vanematel oleks, mida oma lapse jaoks valida.»
Karise sõnul ei ole KOVide võimalused arvestada koolivõrgu kujundamisel ka erakoolidega seadusega reguleeritud.
«Kavandatav muutus taastab kuni 2010. aastani kehtinud olukorra erakoolide rahastamisel ja annab omavalitsustele erakoolide tegevuskulude katmisel kaasarääkimisõiguse.»
KOV on kõrvale jäetud
Karise hinnangul on kohalik omavalitsus erakoolide tekkimise protsessist kõrvale jäetud – erakoolile loa andmisel ei ole vaja arvesse võtta, kas omavalitsusel on koolikohti kõigile lastele ja kui palju nendest kohtadest erakooli siirduvate laste arvelt tühjaks jääb.
«Seega pole sisuliselt ei riigil ega omavalitsusel ehk olulistel rahastajatel võimalik mõjutada erakoolide tekkimist, kuigi koolivõrk on piisav ja veel üht kooli, mille tegevuskulude katmises kõik maksumaksjad osalema peavad, ei ole mõistlik luua.»
Karise sõnul peaks omavalitsus edaspidi saama aegsasti teada erakooli asutamise soovist ning kaaluma oma vajadusi ja võimalusi integreerida uus kool valla või linna koolivõrku, kui erakooli asutaja seda samuti soovib.
«Teiste sõnadega – uute erakoolide loomise puhul peaks olema omavalitsuse roll kaaluda kogukonna soove ja vajadusi ning otsustada enda võimalust mööda koostöö tegemise üle. Seadusemuudatuse kaudu tekib omavalitsustel selge roll erakoolide teatud kulude võimaliku vabatahtliku rahastamise asjus ning ka selge vajadus analüüsida oma koostööd erakoolidega, sest just kogukonda esindava kohaliku volikogu pädevuses on kaaluda, milliste erakoolide toetamine on kogukonna huvides vajalik ja rahaliselt võimalik.»
Tänane Postimees kirjutab, et rohkem kui pool aastat kestnud vastasseis erakoolide eest seisjate ning haridusministeeriumi vahel sai läinud nädalavahetusel uue mõõtme: 69 kultuuriinimest, nende seas isegi helilooja Arvo Pärt, kirjutasid alla avalikule pöördumisele erakoolide eluõiguse kinnitamiseks.
Vaidlus käib seitsme miljoni euro üle, mida riik peaks erakoolidele tegevuskuludeks andma pärast riigikohtu 2014. aasta lõpus tehtud otsust. Haridusministeerium soovib sellest kulust lahti saada ning jätta kohalikele omavalitsustele vabad käed – kui tahavad, katavad lisaks munitsipaalkoolidele ka erakoolide tegevuskulud, kui ei taha, ei kata.