Kallas: ma pole Savisaarega pärast 2013. aastat kohtunud

Siim Kallas. Foto: Sander Ilvest

Reformierakonna poliitik ja erakonna presidendikandidaadiks saada sooviv Siim Kallas ütles venekeelsele Postimehele antud intervjuus, et ta ei ole Keskerakonna võimaliku toetuse teemal oma kandidatuurile Edgar Savisaarega kohtunud.

Viimati rääkis Kallas enda sõnul Savisaarega 2013 aasta augustis, kui ta oli veel Euroopa Komisjoni transpordivolinik.

Kallas märkis, et käimasolev migratsioonikriis on kõige raskem kriis Euroopa Liidu ajaloos. Samuti leiab Kallas, et Eestis on elu tosina aastaga märgatavalt paremaks läinud ja Eestis ollakse eluga liigagi rahul.

Kas olete presidendikampaaniaks valmis? Kui viimati valitsust moodustasite, ei pidanud te närvid vastu ja sõitsite Brüsselisse tagasi.

Tookord ei olnud asi selles, et mu närvid ei oleks vastu pidanud, siis olid teised põhjused. Olen sellest ka mitu korda varem rääkinud. Aga kõik poliitikud peavad arvestama sellega, et demokraatlikus riigis kehtib sõnavabadus ja tuleb aktsepteerida, et poliitikutest kirjutatakse ja räägitakse igasuguseid asju. Vaadates näiteks Ameerika Ühendriikide üht edukaimat presidenti Franklin Roosevelti, ka tema ütles ühel momendil, et ei suuda enam temavastaseid rünnakuid välja kannatada. Siiski valiti Roosevelt neli korda presidendiks, valimised otsustavad kõik.

Kas olete valmis võtma vastu otsuseid?

Olen olnud 35 aastat niinimetatud esimene nägu ja ma tean, mida esinäolt oodatakse - sult oodatakse, et sa teeksid valiku. Alati on olemas valikud ja valiku tegemine ongi esimese näo roll. Olen oma elus palju otsuseid langetanud ja ei ole kunagi kartnud seda teha.

Esimese võitluse presidendikampaanias peate pidama oma parteis?

Tuleb läbida protseduurid. Varem on presidendikandidaadid läbinud erakonnas sisevalimised. Kas ka nüüd tuleb samamoodi tuleb otsustada. Usun, et mu erakond langetab otsuse selle kasuks, kes seisab partei huvide eest.

Kas loodate saada oma kandidatuurile ka Edgar Savisaare juhitava Keskerakonna toetuse?

Rääkisin viimati Savisaarega augustis 2013 ühistranspordikonverentsil. Esinesein seal ja seal me Savisaarega ka rääkisime. Ma olen veendunud, et poliitikas ja eriti meie väikeses riigis on selliseid kohtumisi tarvis. Aga ma pole temaga pärast seda kohtunud. Keskerakonnas on praegu raske olukord. Ma arvan, et sellest on praegu natuke liiga vara rääkida, sest Eestis ei ole presidendivalimised avatud valimised. Ameerika Ühendriikides algav kampaania juba kaks aastat enne presidendivalimisi, meil toimuvad  presidendivalimiste esimesed voorud aga parlamendis ja see on riigikogus esindatud erakondade otsustada, keda toetada. Ma olen kindel, et iga parlamendierakond tahab selles küsimuses kaasa rääkida.

Kas teil on plaanis kohtuda Keskerakonna esimehe Edgar Savisaare või aseesimehe Yana Toomiga?

Sellest on veel vara rääkida. 16. aprillil on meil üritus, kus me võtame vastu otsused. (Siim Kallas peab 16. aprillil rahvusooper Estonia kammersaalis kõne, mille lõpus ta teatab Postimehe andmetel ametlikult presidendiks kandideerimisest – toim.). Mais-juunis toimub Reformierakonna kongress, pärast seda võib inimestega rohkem rääkida.

Mida president Eestis üldse ära teha saab?

Presidendil ei ole täitevvõimu, kuid ma usun, et president võib konsulteerida parteidega ja otsida konsensust. Me näeme Eestis iga päev, kuidas parteide ja poliitikute vahel tekivad konfliktid ja öeldakse üksteisele halvasti. Kuid oluline on see, et kõik suured otsused oleme me suutnud teha konsensuslikult. Näiteks Belgias on süsteem palju keerulisem ja otsustusprotsess palju raskem kui Eestis.  Tasub meenutada, et Belgia oli 500 päeva ilma valitsuseta ja  jõudnud kuidagi kokkuleppele. Kuigi enamikus Euroopa monarhiates ei oma monarh mingit poliitilist rolli, oli see just Belgia kuningas Albert II kes üritas leida parteide vahel konsensust.

Olete elanud 10 aastat Eestis eemal, mis on selle aja jooksul paremaks ja mis halvemaks muutunud?

Palju on muutunud. Brüsselis elades ma arvasin, et mul on Eestis toimuvast ettekujutus olemas, kuna lugesin ajalehti, käisin tihti siin kohal ja kohtusin sõpradega. Aga alles nüüd, 1,5 aastat pärast tagasi tulekut hakkan tegelikult aru saama, mis toimub. Esiteks, me elame märgatavalt paremini. Alati on inimesi, kes ei ole rahul, aga kui vaadata fakte, me elame märgatavalt paremini, kui näiteks aastal 2004. Samuti on siin kohale jõudnud arusaam, et maailmas toimuvad suured sündmused mõjutavad ka Eestit. Seni valitses ettekujutus, et see, mis maailmas on, nii ka jääb. Migratsioonikriis on toonud meile arusaama, et asjad võivad muutuda halvemaks.

Mulle tundub, et me oleme Eestis oma eluga liiga rahul. Kui ajalehti lugeda, siis nii ei tundu, aga inimestega rääkides on inimesed päris rahul. Eesti keskmine palk ei ole ka Euroopa mastaabis midagi väga halb. Elada siin saab.

Euroopa Liidus on käimas pöördelised sündmused, Suurbritannias on oodata hääletust EList lahkumise üle, migratsioonikriis tekitab vastuolusid. Mis Euroopa Liidust edasi saab?

Euroopa Liit on alati olnud vastuoluline ühendus, aga alati on leitud probleemidele lahendus. Praegune kriis on üks raskemaid või isegi kõigi aegade raskeim ELi jaoks. Ma olin Euroopa Komisjonis majanduskriisi ajal ja aastal 2012 tehti seal palju olulisi ja tõhusaid otsuseid. Näiteks praegu ei küsi enam keegi, kas euro jääb püsima. Migratsioonikriisiga on veidi teisiti, kuna riikidel on siin konfliktsed huvid. Euroopa on seni saanud kriisidest läbi, aga ma ei ole praegu väga optimistlik, olen optimismi ja pessimismi vahel. Praeguses kriisis võib tekkida probleeme, mida ei ole võimalik praegu isegi ette näha. Euroopa probleem on selles, et vähesed valitsused seisavad kindlalt ja omavad tugevat toetust parlamendis. Kui sul tugevat enamust pole, siis pead sa olema populistlikum. Kui valitsus on siseriiklikult tugev, siis saab see valitsus võtta vastu ka tugevaid otsuseid.

Mida peaks Eesti tegema suhetes Venemaaga?

See on raske küsimus. Eesti on Euroopa Liidu osa. Mind panevad muretsema arengud Venemaal, kus on raske majanduslik olukord. Lugesin Vene meediast riigieelarve koostamise ajal tehtud arutelusid, riigieelarve koostati arvestusega, et naftabarreli hind on 100 dollarit, kuid praegu kõigub see hoopis 30 dollari ringis. (Venemaa eelarves on tegelikult sellel aastal arvestatud nafta hinnaga 50 dollarit barrel, 100-dollarilise hinnaga oli arvestatud eelmise aasta riigieelarves – toim.). Venemaa riigieelarves on nafta hinnal suur roll. Rubla kurss on Venemaal kolm korda kukkunud. Venemaa elanikel on praegu väga raske importtooteid osta. See muudab Venemaa olukorra närviliseks. Aga mis puudutab Venemaa ja Eesti suhteid, siis Eesti kuulub Euroopa Liitu ja meie positsioon on Euroopa Liiduga ühine. Kui me oleksime üksi, siis ei oleks meil üldse mingit positsiooni. Kui rääkida, et Eesti võiks Venemaaga suhete arendamiseks Euroopa Liidu ühisest positsioonist lahkuda, oleks see väga ohtlik tee. Kui ma olin Euroopa Komisjoni transpordivolinik, siis oli mul palju suhtlemist Venemaaga. Mulle jäi mulje, et Venemaal kardavad otsuste juures olevad inimesed olla läänega liiga sõbralikud.