Haldusreformi eelnõu läbis riigikogus esimese lugemise

Foto: Toomas Huik

Riigikogus läbis täna neljatunnise arutelu järel esimese lugemise valitsuse algatatud haldusreformi eelnõu.

Opositsioonilise Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu menetlusest välja hääletada, kuid see ei leidnud täiskogus toetust. Tagasilükkamise poolt oli seitse EKRE saadikut ja kolm keskerakondlast, vastu aga 48 koalitsioonierakondade saadikut.

Riigihalduse minister Arto Aas ütles eelnõu arutelul, et tegemist on ajaloolise hetkega, sest varem pole valitsus taasiseseisvunud Eesti ajaloos haldusreformi elluviimises üksmeelele jõudnud ning ka parlamendi ees on taoline terviklik eelnõu esimest korda.

Ta märkis, et Eesti elanikkond vananeb, linnastub ja väheneb ning mõni omavalitsus on kaotanud viimase kümnendiga juba 30–40 protsenti oma elanikkonnast. «Ainus, mis pole muutunud, on omavalitsuste struktuur ja halduskorraldus. Me näeme, et see süsteem pole jätkusuutlik. Me peame kohanema, me peame teatud protsesse tasakaalustama,» ütles Aas.

Tema sõnul ei pruugi eelnõu eesmärk ja sisu oponentidele poliitilistel põhjustel meeldida, kuid kindlasti ei saa öelda, et seda oleks tehtud kiirustades või pealiskaudselt. «Suured muutused on tihti hirmutavad ja tekitavad ebakindlust. Kriitikat on kosta ka neilt, kes varem heitsid ette, et reformi pole üldse ette võetud. Pahatihti on aru saada, et oponendid pole tegelikult süvenenud seaduseelnõu sisusse ega soovigi esitatud argumente kuulata,» rääkis Aas, kelle sõnul on samas ka inimesi, kes omavalitsuste tuleviku pärast siiralt muretsevad, ja nende muret ei tohi naeruvääristada.

Siiski ei näita Aasa sõnul senine areng, et väikesed ja killustatud omavalitsused oleks olnud hea lahendus. «Väidetakse, et mitmel kehval järjel omavalitsuse ühinemine ei oma mingit mõju, tulemus olevat ikka vaesus. Kinnitan, et sõltumatud uuringud ja varasemad ühinemised lükkavad selle väite ümber. Targalt käitudes on üks pluss üks suurem kui kaks,» ütles ta ja lisas, et ühinemiskogemused ja analüüsid kinnitavad samuti, et suurema elanike arvuga omavalitsuste rahaline ja ametkondlik võimekus kasvab oluliselt.

Aasa sõnul on haldusreform suuresti ka eneseusalduse küsimus, sest kõike ei ole võimalik aastateks seaduse tasemel detailideni kokku leppida. «Tähtis on ka mõista, et haldusreform iseenesest ei ava ega sulge ühtegi kooli, lasteaeda ega raamatukogu. Need on küsimused, mida kaaluvad ja otsustavad kohalikud inimesed ise volikogu liikmete, valla- või linnajuhtidena, olgu omavalitsus natuke suurem või väiksem,» märkis ta.

Tema sõnul ei vaja haldusreformi seadus rakendussätteid ehk seaduse jõustudes on olemas kõik regulatsioonid, mis tagavad reformi elluviimise 2017. aasta sügisel toimuvatel kohalikel valimistel. Siiski jätkavad ministeeriumid tema sõnul eelnõu menetlemise ajal teiste valdkondlike seadusemuudatuste ettevalmistamist.

Aasa sõnul on omavalitsuste võimekuse suurendamise kõrval oluline tugevdada ka omavalitsuste koostööd, milleks luuakse ühisasutuste regulatsioon ning kaalutakse võimalusi maakondlike omavalitsusliitude reorganiseerimiseks. «Omavalitsustele ühiselt täitmiseks kavandame anda ülesandeks ettevõtluskeskkonna arendamise korraldamise ning koostöös maanteeametiga regionaalse ühistranspordi korraldamise. Edasised arutelud võimalike ülesannete ja raha üleandmise üle jätkuvad intensiivselt,» rääkis ta.

Samuti on valitsus seadnud tema sõnul prioriteediks tasandusfondi mahu suurendamise, mis aitab just kehvemal järjel omavalitsusi, ning leppinud kokku, et omavalitsuste rahastamismudelisse lisatakse ääremaastumist ja hajaasustust arvestav komponent. «See on täiesti uus lähenemine võrreldes senise mudeliga. Aga nagu te teate, langetatakse pikaajalise olulise mõjuga rahastamisotsuseid nelja-aastase riigi eelarvestrateegia koostamise käigus,» lausus Aas.

Eelnõu kohaselt on haldusreformi eesmärk moodustada senisest võimekamad omavalitsused, mis suudavad end ise majandada, terviklikumalt planeerida piirkonna arengut, pakkuda kvaliteetsemalt avalikke teenuseid, pidurdada seeläbi ääremaastumist ja tasakaalustada Eesti regionaalset arengut. Omavalitsuse miinimumsuuruseks on eelnõus 5000 inimest, kuid valitsuse hinnangul peaks sihiks olema vähemalt 11 000 elanikuga omavalitsuste loomine.

Valitsus suurendas eelnõu heakskiitmise eel ka üle 11 000 elanikuga omavalitsusüksuse moodustumisel antavat lisatoetust: kui algselt nägi eelnõu ühinemistoetusele lisaks makstava boonusena ette 250 000 eurot, siis nüüd motiveeritakse nii suurte omavalitsuse teket kaks korda suurema ehk 500 000-eurose lisatoetusega.

Kui ühinemise tulemusena moodustub maakonnasuurune omavalitsusüksus, siis arutab valitsus sellesse ka strateegilise investeeringu tegemist. Investeeringu summa jääb valitsuse otsustada. «Me tänase seisuga ei oska veel öelda, kas maakonnasuuruseid omavalitsusi tekib. Kui nad on tekkinud – me teame seda aasta lõpus –, siis valitsus pöördub selle teema juurde tagasi,» on Aas varem Postimehele öelnud.

Kui omavalitsused ei ole liitumistes tuleva aasta alguseks kokkuleppele jõudnud, otsustab nende ühendamise valitsus. Valitsuse algatatud ühinemiste etapis algatatakse hiljemalt tuleva aasta 15. veebruaril haldusterritoriaalse korralduse muutmine nendes omavalitsustes, mis ei vasta miinimumkriteeriumile, ei kuulu erandite alla või kui see on vajalik omavalitsuse võimekuse tagamiseks.

Võimuliidu poliitikud on korduvalt öelnud, et parlament peaks haldusreformi eelnõu vastu võtma enne jaanipäeva.