Loe, millised on Eesti haridussüsteemi seitse kõige põletavamat probleemi OECD hinnangul (6)

Madis Vaikmaa
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Koolitund. Pilt on illustratiivne.
Koolitund. Pilt on illustratiivne. Foto: Mihkel Maripuu

Täna avaldatud raportis leiab OECD, et Eestis on liiga palju õpetajaid ning vene emakeelega õpilased ei saa eestikeelses koolis hakkama. Postimees valis dokumendist välja kõige markantsemad näited Eesti haridussüsteemi kitsaskohtadest.

Vene emakeelega lapsed ei saa koolis hakkama

Probleem: keelebarjääri tõttu eelistab iga aastaga aina rohkem vene emakeelega lapsi minna gümnaasiumi asemel kutsekooli. Lisaks võtavad vene emakeelega lapsed eesti keele õppimiseks kalleid eratunde.
Lahendus: valitsus peaks rahastama täiendavaid eesti keele tunde vene emakeelega lastele.

Rahaga läheb kitsaks

Probleemid: tasuta kõrgharidus, õpetajate palgatõus, lasteaiakasvatajate palgatõus, vajadus investeerida koolivõrgu korrastamisesse ning kutsehariduse moderniseerimine nõuavad suuri investeeringuid.
Lahendus: koolivõrku on võimalik teha efektiivsemaks.

Omavalitsused ja koolid ei tee koostööd

Probleem: koolid ja omavalitsused ei tee koostööd, mille abil saaks kulusid kokku hoida.
Lahendused: koondada mitu väikest kooli ühtse juhtimise alla, võimaldada õpetajatel õpetada mitmes koolis ja jagada mitme kooliga õppeklasse ning tehnikat. Omavalitsused saaksid koostöös arendada transpordivõimalusi ja koolidele pakutavaid teenuseid.

Koolivõrk tuleb ümber teha

Probleem: aastal 2006 oli õpilasi 22 protsenti rohkem kui aastal 2014, kuid koolivõrk ja õpetajate arv on jäänud peaaegu samaks.
Lahendus: arvestades kooli asukohta ja õppeastet kehtestada soovituslik õpilaste arv klassis. Kui õpilasi on liiga vähe, siis kool riigilt toetust ei saa.

Eestis on liiga palju õpetajaid

Probleem: kuna õpilaste arv on vähenenud, on Eestis palju väikseid koole, kus on väikesed klassid. Selle tulemusena on meil teiste OECD riikidega võrreldes liiga palju õpetajaid.
Lahendused: luua võimalused koolipersonali ümberjaotamiseks, lubada pensionieale lähenevatel õpetajatel pensionile minna ning tagada, et ainult parimad õpetajakoolituse lõpetajad saavad tööd õpetajana.

Erakoolidele makstakse liiga palju toetusi
Probleemid: erakoolide rahastamise muutmine on kasvatanud erakoolide arvu, mille tõttu on tekkinud väikesed koolid ja väikesed klassid, kuid paraku on nende ülalpidamine maksumaksjale kallis. Lisaks ei mõjuta kooli või klassi väiksus õppetulemusi paremuse suunas.
Lahendus: kooli loomiseks loa saamise protsessi tuleb muuta.

Kutseharidusel on halb maine

Probleemid: kutsehariduse maine õpilaste ja vanemate seas on kehv, väljakukkujaid on palju ja praktikakohti ettevõtetes on vähe.
Lahendused: kutsehariduse õppeprogrammid tuleb kohandada tööturu vajadustele, rohkem kaasata tööandjaid ning vähendada õpilaste väljakukkumist kutsekoolidest.

Kuidas OECD raport sündis?

OECD ekspertrühm külastas Eestit kahel korral – 2014. aasta juunis ning oktoobris. Siin olles kohtuti ligi kahesaja inimesega, kes esindasid Eesti haridussüsteemi erinevates rollides.

Raportis analüüsitakse ressursse neljas kategoorias – rahalised ressursid (näiteks maksudest rahastamine), inimressursid (õpetaja ja koolijuhid), materiaalsed ressursid (taristu) ja muud ressursid (õpiaeg).

OECD on arenenud tööstusriike koondav rahvusvaheline majandusorganisatsioon, mis koostab maailma tugevamaid haridusanalüüse. Organisatsioon korraldab ka rahvusvahelist PISA testi, mille käigus hinnatakse 15-aastaste õpilaste teadmisi ja oskusi funktsionaalses lugemises ning matemaatilises ja loodusteaduslikus kirjaoskuses.

Raportit saab täismahus lugeda siit.

Kommentaarid (6)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles