Õiguskomisjon otsustas: kirgi kütnud trahvieelnõu jõuab järgmisel nädalal lõpphääletusele

Riigikogu õiguskomisjon otsustas tänasel istungil kuue poolt- ja kolme vastuhäälega saata palju vaidlusi tekitanud trahvieelnõu järgmisel nädalal lõpphääletusele.

Kui algselt pidi riigikogu trahvide kahekordse tõusu kinnitama juba kaks nädalat tagasi, otsustati see ootamatult edasi lükata. Õiguskomisjoni liige, Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv Raivo Aeg selgitas toona, et komisjoni liikmed soovisid veel enne lõpphääletust kohtuda justiitsministeeriumi esindajatega, kes analüüsivad trahvide mõju ja valmistavad ette ettepanekuid, kuidas süsteemi korrastada.

Täna hääletasid eelnõu lõpphääletusele saatmise vastu opositsioonierakondade saadikud, nende seas ka vabaerakondlane Külliki Kübarsepp.

Vastu hääletama ajendas teda enda sõnul kaks asjaolu: esiteks, prokuratuuri, kohtunike ja õiguskantsleri murekohad tänases Postimehes ning lisaks ka alaealisi puudutavate trahvimäärade muutmine. «Antud eelnõu, mis meil täna mustvalgelt laua peal on – seda ei saa läbi lasta,» on Kübarsepp endiselt veendunud.

Mis saab palju vaidlusi tekitanud eelnõust tuleval nädalal parlamendis? «Ma tean seda, et eelnõu võeti maha seetõttu, et enne ei olnud neil 50 häält koos, aga nüüd on need hääled tõenäoliselt kokku saadud,» arvas Kübarsepp.

Seda põhjusel, et justiitsminister Urmas Reinsalu on lubanud tulla sügisel välja uue analüüsi ja eelnõuga, et rakendada alternatiivseid meetmeid rahatrahvile, nagu näiteks ühiskondlikult kasulik töö.

Õiguskomisjoni esimees Heljo Pikhof tänast hääletust kommenteerida ei soovinud. Õiguskomisjonis trahviühiku suurendamise seaduseelnõu vastutav liige, Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv Raivo Aeg kinnitas, et komisjon otsustas häälte enamusega seaduseelnõu järgmisel kolmapäeval parlamenti kolmandale lugemisele saata.

«Ettepanek sai kolm vastuhäält. Vastuolijad soovisid, et avataks uus protsess ja et mindaks teatud muudatustega hoopis uue seaduseelnõu menetlemiseni,» kommenteeris Aeg, kes ise hääletas eelnõu parlamenti saatmise poolt.

Küsimusele, milleks trahve ikkagi kahekordseks tõsta tahetakse, kui Eesti liiklustrahvid on niigi ühed kõrgemad Euroopas, vastas Aeg, et tema pole kursis, kui suured trahvid Euroopas on. «Kui aga lugeda ajakirjandusest, kuidas Soomes mõned rikkurid saavad sadades tuhandetes trahvi, ei saa meil need liiga kõrged olla, vähemalt meie põhjanaabritega võrreldes mitte,» märkis ta.

«Keegi ei sunni rikkumisi toime panema»

Trahvide järsku tõusu on kritiseerinud poliitikavälised huvigrupid: see tekitavat kuhjaga lisaprobleeme, kuid ei andvat kindlasti riigieelarvesse kahekordset lisatulu. Paljudel karistuse saanutel tekkivat hoopis raskused suurte trahvide tasumisel.

Tänavusse riigieelarvesse on aga trahviühiku kahekordse tõstmisega kaasnev 10 miljoni euro suurune lisatulu juba sisse arvestatud. Trahvitõusu kinnitamata jätmine seaks seega löögi alla eelarve.

Aeg sõnas, et rikkumised on kõigi enda valik ja keegi ei sunni neid toime panema.

«Väidet, et trahvid on ainult riigikassa täitmiseks, kuuleme pidevalt. Ükskõik, kas tõstame neid või mitte. Karistused on ikkagi selleks, et vähendada ühiskonnas häirivate süütegude toimepanemist, et inimesed mõtleks enne, kui mingi teo toime panevad,» rääkis Aeg.

Tema hinnangul antud seadusemuudatus hoopis avardab võimalusi, võimaldades väärteomenetlejal senisest individuaalsemalt rikkumise toime pannud isikule läheneda ja talle karistust määrata.

«Küsimus ei ole seaduses, vaid pigem ametkondade oskuses trahvipoliitikat rakendada, mis on nende käsutusse antud. Väärteomenetlejad peavad menetluse käigus suutma veenduda, et see konkreetne inimene, kellele nad karistust määravad, on suuteline ka rahalist karistust ära kandma. Ei ole mõtet määrata rahalist karistust, kui juba eos on teada, et inimene nagunii ei suuda seda maksta. Eelkõige on vaja koolitada just väärteomenetlejaid, et nemad karistuspoliitikat ja -praktikat õigesti ja õiglaselt rakendaksid,» rääkis Aeg.

Foto: Postimees

Sügisel uus arutelu

Esmaspäeval sai õiguskomisjon justiitsministrilt ülevaate riigi plaanidest trahvisüsteemi uuendamisel. Seejärel otsustati, et justiitsministeerium tuleb sügisel välja uute ettepanekutega, kuidas riigi trahvipoliitikat paindlikumaks muuta.

«Kui ministeerium sügisel uute ideedega tuleb, algab põhjalik diskussioon. Kui seadusest väga suur osa muutuma peaks, tuleb ilmselt uue eelnõuga välja tulla,» sõnas Aeg.

Arusaamatuks aga jääb, miks siis praegu eelnõu vastuvõtmisega kiirustatakse. «Võimalik, et diskussioon kestab aasta või poolteist,» põhjendas Aeg, enamat lisamata.

Õiguskomisjoni esimees Heljo Pikhof ütles esmaspäeval, et raskemate väärtegude puhul oleks õige trahvi suurus siduda isiku sissetulekuga, kergemate väärtegude puhul võiks jällegi kaaluda võimalust piirduda hoiatuse või hoiatustrahviga ehk et inimene ei satuks üldse väärteo eest registrisse. «Samuti peaks riik lihtsamalt võimaldama rahatrahvi asemel ühiskondlikult kasulikku tööd teha.»

Reinsalu sõnul on eesmärgiks muuta kergemate väärtegude eest karistamine kiiremaks ja lihtsamaks ning samuti otsida paindlikumaid võimalusi alaealiste karistamisel. Ministeerium analüüsib ka raskema väärteo eest mõistetava trahvi sidumist isiku sissetulekuga ning seda, kuidas saaks senisest ulatuslikumalt rakendada karistusena ühiskondlikult kasulikku tööd.

Praegu riigikogu menetluses oleva eelnõu järgi tõuseks karistusseadustikus väärteotrahvide määramise aluseks oleva trahviühiku suurus neljalt kaheksale eurole, mis tähendab, et näiteks purjuspäi ilma helkurita jalutamise eest saaks edaspidi trahvi teha kuni 800 eurot. Algselt plaaniti trahvimäära tõsta isegi 2,5 korda. Seoses trahviühiku tõusuga kasvab ka hoiatustrahvi määr kiiruse ületamise eest. Senise kolme euro asemel võetakse arvestamise aluseks viis eurot.

Trahviühiku tõusu õigustatakse väitega, et alates 2001. aastast pole need sama hästi kui tõusnud ning neil pole korrarikkujaile enam distsiplineerivat mõju. Viimane kosmeetiline muudatus tehti Eesti ühinemisel euroga 2011. aastal, kui trahviühik ümardati 3,8 eurolt neljale.