Lisaks erakoolidele on väga kallis üleval pidada ka väikseid maakoole

Eesti keele õpikud Noorte Teabekeskuses. Koolipink pärineb esimese Eesti Vabariigi päevilt. Foto: Toomas Huik

Riigikontrolli hinnangul on Eestis üle 1500-1600 õpetajat, lisaks tuleks lubada omavalitsustel haridusse minevat raha kasutada näiteks laste transportimiseks teise kooli.

Riigikogus arutati täna riiklikult tähtsa küsimusena hariduse rahastamist. Riigikontrolli kohaliku omavalitsuse auditi osakonna peakontrolör Airi Mikli tõi oma ettekandes välja, et Eestis on liiga palju õpetajaid: «Kui üldiselt võib õppekava läbimise optimaalseks suhteks pidada üht õpetajat vähemalt 15 õpilase kohta, siis Eesti keskmine on 12,75.» Veelgi hullem on see, et suisa kaks kolmandikku omavalitsustest on sellised, kus õpilasi on õpetaja kohta vaid kuni kümme.

Ülearused 1500-1600 õpetajat läheb riigile aastas maksma ligikaudu 30 miljonit eurot. «Võttes aluseks 2015. aasta keskmised palgad, saaks õpetajate arvu optimeerides tõsta õpetaja keskmise palga võrreldes riigi keskmisega tasemele 126 protsenti ehk õpetajate palgataseme seatud eesmärk oleks täidetud,» ütles Mikko ja lisas, et arvestades laste hulka peaks meil õpetajaid olema mitu tuhat vähem.

Kuna omavalitsused ei suuda teha koostööd koolivõrgu korrastamiseks, siis on koole palju. Täpsemalt, 152 munitsipaalpõhikooli ehk 53 protsenti kõigist munitsipaalkoolidest on sellised, kus õpetaja kohta on vaid kuni kümme õpilast ning millest 10 km raadiuses on veel üks üldhariduskool. Põhjus, miks valivad omavalitsused laste teise kooli transportimise asemel koolipidamise, seisneb Mikli hinnangul selles, et riik ei luba õpetajate palkadeks ette nähtud haridustoetust transpordiks kasutada.

Kuna säärane olukord töötab otseselt koolivõrgu kokkutõmbamise ja seeläbi õpetajate arvu vähendamise ehk kokkuvõttes haridussüsteemi efektiivsuse tõstmise vastu, tuleks Mikli sõnul rahastamissüsteemi muuta. Lahenduseks võiks olla see, et raha, mida antakse omavalitsustele riigieelarve eraldisena ja mida tohib kasutada rangete reeglite alusel, võiks arvata omavalitsuse üldisesse tulubaasi.

Eesti haridus arvudes

* 2014. aasta oktoobrikuu seisuga oli 150 munitsipaalkoolis kokku 3069 õpetajat, kes andsid ainetunde nii põhikooli- kui ka gümnaasiumiastmes.
* Riigikontrolli hinnangul on meil 1500-1600 õpetajat üle.
* Õpilase pealt saadav haridustoetus moodustub pearaha, mis sel aastal on 1229 eurot. See korrutatakse omavalitsuse koefitsiendiga, mistõttu võivad maakooli ja linnakooli summad kahekordselt erineda.
* Pearaha oli tänavu kokku 237 miljonit eurot.
* Riiklikult määratud õpetaja miinimumpalk on 2016. aastal on 958 eurot.
* 152 munitsipaalpõhikooli ehk 53 protsenti kõigist munitsipaalkoolidest on sellised, kus õpetaja kohta on vaid kuni kümme õpilast ning millest 10 km raadiuses on veel üks üldhariduskool. 
* 117 omavalitsuses ehk 55 protsendis omavalitsustest on õpetaja keskmine palk suurem kui riigi üldine keskmine.
* Kõige kõrgem on õpetaja keskmine palk Sauga vallas, mis 2015. aastal ulatus 1711 euroni. See on riigikontrolli hinnangul anomaalia ja võimalik haridustoetuse koefitsientide kurioosumina. 
* Kõige mitmekülgsema õpetaja tiitel kuulub inimesele, kes suudab ühes koolis õpetada kokku 14 ainet.