Uued valimised asuvad selgitama nimekaid pakkujaid
Juhtkiri: must stsenaarium
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Veel nädal tagasi tunnistasid maakonnad üksteise võidu, et järgmisel aastal kaob paljudelt külateedelt bussiliiklus. Seda isegi olukorras, kus valimised on ees ootamas. Riigieelarve näitas just selliseid arve, mis oleks üle Eesti sundinud sulgema vähemalt kolmandiku bussiliinidest. Kõige mustema stsenaariumi järgi oleks mõnel pool kadunud isegi pea pooled.
Nädal hiljem on asjad paremas seisus. Vähemalt lubab valitsuses esimesena heaks kiidetud 2009. aasta riigieelarve selle aasta dotatsiooniga võrreldes veerandisuurust kasvu.
Mitmed maakonnad ohkasid eile kergendatult – see pole küll summa, mida oleks vaja, kuid päästab hullemast. Siiski pole eelarve veel seadusena vastu võetud ja seega pole ükski rahasumma kindel.
Kui maal on kaotatud kauplused, koolid, lasteaiad, isegi pensioni järele peab minema kümnete kilomeetrite kaugusele, siis tekib küsimus, kellele maainimesi üldse vaja on?
Maakonnad ei tea, kui suure tüki neile eraldatavast rahast õnnestub tegelikult kätte saada, sest läbirääkimised uue aasta üle alles algavad.
Seni peab iga piirkond tõestama, et on pigistanud tegevusliinidest kõik välja, ajanud asja majanduslikult ja suutnud mõistliku hinnaga hanked kaubelda. Kindel on ka see, et kõik ei saa võrdselt raha juurde. On neid, kes suudavad paremad tingimused välja võidelda ja on neid, kes peavad ilmselt liine siiski päris märgatavalt kokku tõmbama.
Ilmselt on oodata olukorda, kus vahe maakondade vahel suureneb, sest tingimusi mõjutavad ka bussiveofirmad, kes tahavad võimalikult palju riigi raha saada. Lisaks sõltub bussiliikluse toimimine ka omavalitsustest ja nende valmisolekust bussiliiklust toetada.
Kuigi riigieelarve eelnõu lubab maakondadele kokku 70 miljoni krooni suurust dotatsiooni kasvu, mis kergitab järgmise aasta summa koguni 339 miljonini, ei ole siiski põhjust rõõmustada.
Kasvusumma söövad ära just selleaastased hinnatõusud ja elu kallinemine. Seega ei tähenda bussiliiklusele eraldatava riigitoetuse kasv sugugi olukorra paranemist.
Maal elavad inimesed seisavad endiselt tõdemuse ees, et nemad peavad hääletama «liikumisvõimalustega». Uuel aastal, kohalike omavalitsuste valimiste aegu hakkavad erakonnad ülilubadusi jagama. Keegi ei tea, palju neist reaalselt elluviidavad on.
Järgmise aasta suvel peavad eestlased valima, kes on need inimesed, kes esindavad neid europarlamendis. Olulisim on aga valmistuda vallavanemate valimisteks.