Savisaar, Ansip ja Ilves tekitavad tugevaima emotsiooni

Argo Ideon
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
President Toomas Hendrik Ilves
President Toomas Hendrik Ilves Foto: Toomas Huik

Rahvale silma jäämiseks tuleb oma eluala täpselt valida: Turu-uuringute küsitluse järgi ei jää kahtlust, et variante on kaks – olla tipp-poliitik või kõva sportlane. Teist aastat järjest näitab küsitlus, et tugevaid emotsioone tekitavad Eesti inimestes põhiliselt kolm poliitikategelast.

Nendeks on Keskerakonna esimees ja Tallinna linnapea Edgar Savisaar, Reformierakonna esimees ja peaminister Andrus Ansip ning president Toomas Hendrik Ilves.

Küsitlus ei kajasta viimastel nädalatel lõõmanud nn agendi- või rahaskandaali mõju, kus kapo näitas Edgar Savisaarele kui Venemaalt oma partei kampaaniaks suure summa küsinud poliitikule. Ka Andrus Ansip on selle juhtumi ajal olnud tugevalt meediapildis.

Kuid tõsiasi on, et nii Savisaar kui Ansip on Eestis teistest poliitikutest tugevalt eespool nii toetajate kui vastaste arvult. Vastaseid on seejuures kummalgi märksa enam kui pooldajaid. Detsembri põhjal võib eeldada, et ka lähikuud enne valimisi mööduvad avalikkuses Ansipi ja Savisaare terava vastandumise tähe all.

Vihkajaid on vähem

Kuigi pilt selles osas viimase aastaga põhimõtteliselt muutunud ei ole, on siiski mõlema mehe puhul märgatav tugevate emotsioonide mõningane taandumine. Kõige silmapaistvama koha andjaid oli Savisaarel vähem kui mullu aasta lõpus, seda nii pluss- kui miinuspoolel. Ning Ansipit kõige negatiivsemaks tegelaseks hinnanute hulk on vähenenud, teda parimaks pidavate osa aga veidi tõusnud.

Kolmandana mahub silmapaistvate poliitikute sekka president Ilves, kes aga tõmbab ligi peamiselt talle väga hea hinnangu andvaid vastajaid, Ilvest Eesti kõige pahemaks tegelaseks pidavaid inimesi leidub üpris napilt.

Positiivsete avaliku elu tegelastena pakuvad tipp-poliitikuile konkurentsi peamiselt tuntud sportlased. Silmapaistnute tabeli järjestus on selline: Edgar Savisaar, Toomas Hendrik Ilves, Kristiina Šmigun-Vähi, Andrus Ansip, Evelin Ilves, Baruto (Kaido Höövelson), Kaia Kanepi, Arvo Pärt, Indrek Tarand, Peeter Võsa. Alles seejärel tulevad tipp-poliitikuist nii kõvad tegijad kui Mart Laar ja Jürgen Ligi.

Eesti krooni lõpp

Negatiivsete tegelastena paistsid silma osalt samad inimesed, kuid esikümme on niisugune: Edgar Savisaar, Andrus Ansip, Laine Jänes, Villu Reiljan, Anu Saagim, Juhan Aare, Toomas Hendrik Ilves, Rein Lang, Mart Laar, Jürgen Ligi. Järgnevad Marko Pomerants, Jüri Pihl ja Evelin Ilves.

Sündmustest on tänavu konkurentsitult kõige silmapaistvam Eesti krooni lõpp ja euro tulek. Tegemist on Eestis arvamusi tugevalt jagava asjaga, mis osalt on seletatav ka sellega, et kõik silmapaistvamad poliitikategelased on selle sündmuse puhul end selgelt positsioneerinud.

Otse euro tuleku vastu ükski tuntum poliitik küll pole, ent Savisaar on tugevalt kritiseerinud sellega kaasnevaid sotsiaalseid nähtusi ja osutanud, mis kõik euro pärast väidetavalt tegemata jääb.

Kommentaar

Tõnis Stamberg
Turu-Uuringute ASi tegevjuht

Positiivse poole pealt peavad Eesti inimesed lõppeva aasta tähelepanuväärsemateks sündmusteks euro tulekuga seonduvaid ootusi ja ettevalmistusi ning Euroopa Filmiakadeemia auhinnagalat (mis on mõjutatud kindlasti sellest, et küsitlusperiood langes sündmuse toimumise aega).

Veel toodi lõppeva aasta puhul esile majanduse kriisist väljumist, ilusat sooja suve ja meeste tantsupidu Rakveres. Ridamisi nimetasid inimesed ka teisi nii riikliku kui kohaliku tähtsusega kultuuri- ja meelelahutussündmusi, kuid ka kodukohas aset leidnud positiivseid muudatusi alates kodutänava asfalteerimisest kuni lapselapse sünnini.

Kahjuks toodi välja ka negatiivseid sündmusi. Kõige negatiivsemate sündmustena tõid vastajad esile Eesti oma raha kadumise (16 protsenti), teenuste ja kaupade hinnatõusu (8 protsenti) ja suure tööpuuduse (6 protsenti). Just majanduslikud raskused olid seekordses uuringus need, mis kokkuvõttes esile kerkisid – masu jätkumine, vaesus jne.

Olulist osa mängisid negatiivsete sündmuste reas ka skandaalid – ERSO, altkäemaksud kohtunikele ja kõrgetele ametnikele, vabadussamba ümber käivad sekeldused. Tähelepanuväärseks peeti ka seda, et lõppev aasta tõi endaga kaasa palju uppumis- ja tulesurmasid. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles