Millise hinde annavad lugejad meie ministritele? (3)

Helen Mihelson
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lugejatelt kõrgeimad hinded saanud ministrite esinelik.
Lugejatelt kõrgeimad hinded saanud ministrite esinelik. Foto: Erik Prozes

Postimehe lugejatelt said kõrgeimad hinded välisminister Marina Kaljurand ja haridusminister Jürgen Ligi.

Postimees palus valitsuse esimese sünnipäeva puhul lugejatel meie ministreid viie palli skaalal hinnata. Kõik valitsusliikmed said kokku vähemalt 500 häält, kõige vähem (502) kogus hindeid keskkonnaminister Marko Pomerants ja kõige rohkem (773) riigihalduse minister Arto Aas.

Tasub märkida, et hindeid tuli nii igast Eesti nurgast kui ka Hollandist, Suurbritanniast, USAst, Jaapanist ja Hiinast. Kõigi antud hinnete põhjal arvutasime välja iga ministri keskmise hinde.

Politoloog ja poliitika.guru toimetaja Tõnis Leht märkis, et taolisi hindeid ei mõjuta kaugeltki ainult ministri konkreetne töö. «Väga suurt rolli mängib poliitiku varasem tuntus, poliitiku pikema aja jooksul kujunenud kuvand, seotus suurte skandaalide ja probleemidega,» sõnas ta.

Järgnevalt toomegi välja edetabeli, mille esimest ja tagumist otsa palusime politoloogil kommenteerida:

«Liisa Oviiri hinne peegeldab ilmselt tema vähest tuntust ministrina. Inimesed pole lihtsalt märganud, et ta on minister.»

välisminister Marina Kaljurand (parteitu) – 3,0

«Välisministritel on läbi aegade olnud suhteliselt lihtne rahva hulgas populaarne olla. Nad tegelevad välisteemadega, mis ei ole reeglina siseriiklikult vastuolulised ning välispoliitilised küsimused pole enamasti ka erakondade vahelise vägikaikaveo objektid,» selgitas Leht Kaljuranna populaarsuse võimalikke tagamaid.

Samas saab välisminister tema sõnul meedias kogu aeg ka pildil olla. «Kaljurand on muidugi ka presidendivalimisi silmas pidades olnud meedias isikuna nähtav ning käinud usinasti ka kõikvõimalikel esinemistel ja üritustel üles astumas.»

Foto: JAANUS LENSMENT/POSTIMEES

haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi (RE) – 3,0

«Ligi on alati väga sõnakas ja aktiivne minister, kes paistab igal juhul silma. Tema jõuliselt reljeefne stiil tähendab, et tal on palju austajaid, aga tihti ka vähemalt sama palju vihkajaid,» lausus Leht.

riigihalduse minister Arto Aas (RE) – 2,6

Arto Aas on haldus- ja riigireformi teemaga Lehe hinnangul piisavalt palju silma paistnud. Esimest korda on avalikkusel tekkinud tunne, et äkki haldusreform seekordt õepoolest toimub.

«Kui protsess takerdub või hakkab tulema rohkem paksu verd näiteks valdade sundliitmise teemadel, siis võib Aas eesotsast kiiresti pudeneda,» ennustas Leht.

siseminister Hanno Pevkur (RE) – 2,6

kaitseminister Hannes Hanso (SDE) – 2,5

justiitsminister Urmas Reinsalu (IRL) – 2,2

sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna (IRL) – 2,2

tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski (SDE) – 2,1

peaminister Taavi Rõivas (RE)2,1

Foto: SCANPIX

Postimees uuris politoloogilt, kas see, et peaminister on n-ö Harju keskmisel positsioonil, on pigem hea või halb. «Eks peaministrit seostatakse kogu valitsuse tööga ja Rõivase keskmiste hulka kuuluv hinne peegeldab meedias ning rahva hulgas levivat arvamust, et praegune valitsus ongi teovõimelt üsna keskpärane,» selgitas Leht.

«Samuti pole Rõivas omandanud nii tugevat autoriteeti, kui oli näiteks tema eelkäijal, ning inimesed kipuvad ametis olevat valitsusjuhti kõige enam võrdlema ikka eelneva peaministriga,» lisas ta.

keskkonnaminister Marko Pomerants (IRL) – 2,1

rahandusminister Sven Sester (IRL) – 2,0

majandus- ja kommunikatsiooniminister Kristen Michal (RE) – 2,0

kultuuriminister Indrek Saar (SDE) – 1,9

ettevõtlusminister Liisa Oviir (SDE) – 1,7

«Liisa Oviiri hinne peegeldab ilmselt tema vähest tuntust ministrina. Inimesed pole lihtsalt märganud, et ta on minister,» kommenteeris Leht.

maaeluminister Urmas Kruuse (RE) – 1,7

«Kruuse on Oviirist ministrina kindlasti tuntum, kuid temaga seostub endiselt tugevalt seakatku kriis, mille ohjeldamisega oli riigil tõsiseid raskusi.»

Loe lisaks:

Kommentaarid (3)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles