Saaremaal kolivad rebased linna

Martti Kass
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: архив

Rohke arvukuse tõttu metsast välja tulnud ja inimese lähedusega ära harjunud rebased ei taha enam linnast lahkuda ning kasutavad elupaigana kõivõimalikke paiku.

Saaremaa Muuseumi direktori Endel Püüa teada elab rebaste perekond koos poegadega Kuressaare lossi hoovis laululava all ja keegi neid sealt ära ajanud ei ole, kirjutas Meie Maa.

Viimati märkas ta rebast sealkandis paar nädalat tagasi. «Olen ühte rebast näinud ja nii kui talle väga ligi minna, ta sinna alla poeb, kuigi laseb vahel end ka silitada,» ütles Püüa.

Kord silmas ta rebast muuseumi kantselei trepil, looma säärekont hambus. Lossipäevade ajal ehitasid mehed lossi hoovi lava linnateatri vabaõhuetenduse jaoks.

«Rebane istus lossi lõunanurga juures kaevandi lähedal, samal ajal kui mehed tagusid kümme meetrit eemal naelu sisse,» sõnas Püüa.

Saaremaa muuseumi teadusdirektori Olavi Pesti sõnul nägi ta rebast linnas viimati üleeile Abaja tänaval oma kodumaja õuest läbi jalutamas.

Üks kuressaarlane, kes samuti mitmeid kordi oma kodu lähedal rebaseid silmanud, arvas, et rebaste sagenemine linnapildis on tingitud metsadesse lennukilt visatud vaktsiinipalakestest, kuna loomad söövad neid ja muutuvad immuunseks ning nende arvukus seoses suremise vähenemisega kasvab.

Saaremaa keskkonnateenistuse jahinduse ja kalanduse peaspetsialisti Jaan Ärmuse sõnul on igal loomal oma elupaik.

«Kui see saab täis ja arvukus suureneb, ta laiendab oma territooriumi, olgu selleks linn või muu asula,» ütles Ärmus rebase kohta.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles