Eestimaa Looduse Fondi juhatuse esimehe Jüri-Ott Salmi sõnul on järjest enam kuulda signaale, et kohalik elanik, kellega koostöös on võimalik kaitsta loodusväärtusi, on jäetud infosulgu.
Looduse fondi juht: kohalik elanik on jäetud infosulgu
31. detsember 2010, 19:08
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selline tendents võib Salmi sõnul raskendada looduse hoidmist. Loodusväärtuste hoidmisel ja arendajatele võimaluste loomisel on tema hinnangul probleemsed ka mitmed omavalitsused.
«Kahjuks ei ole keskkonnaministeerium juba kaheksa aasta jooksul suutnud koostada looduskaitse arengukava, mis korrastaks ja eesmärgistaks paremini nii enda kui allasutuste tegevust,» nentis Salm.
Heaks näiteks, kuidas üritada kitsaskohtadest üle saada ja parimaid lahendusi leida, on Salmi sõnul tuuleenergeetika teemaplaneeringute algatamine Saare, Hiiu, Lääne ja Pärnu maakonnas. «Hea, et maavalitsused võtsid selle asja vedada. Jääb loota, et peagi algatatakse planeeringud ka merealade kasutamise ja kaitse korraldamiseks,» märkis ta.
Salmi sõnul on väga palju ebaselgust energeetika sektori arengutes ja tuumajaama ehitamise plaanides. «Võimalikud alternatiivid energeetika sektori tuleviku osas on siiski läbi analüüsimata - siinkohal oleks kindlasti oma roll kliima- ja energiaagentuuril, kes peaks Eestisse tooma vastava valdkonna tippspetsialiste välismaalt,» rääkis ta.
Heaks ei saa Salmi hinnangul kiita tendentsi põlevkivi kaevandamismahtude suurendamiseks samal ajal, kui riigikogus heaks kiidetud põlevkivi riiklik arengukava aastateks 2008-2015 ja valitsusliidu programm aastateks 2007-2011 näevad ette kaevandamismahtude piiramist 15 miljoni tonnini aastas.
«Kui praegune valitsus ja riigikogu põlevkivi kaevandamismahtusid ei piira, võib siit välja lugeda taas ühte lubadust, mida ei suudeta täita. Uskumatuna tunduvad ka paljude, eelkõige võimuerakondade keskkonnaprogrammid, kui hakata analüüsima nende reaalseid otsuseid ja lubatut,» nentis Salm.
Keskkonnateadlikkus Eestis ei ole tema hinnangul väike, kuid võiks siiski suurem olla. «Ärgitan inimesi osa võtma keskkonnakaitselisest tegevusest, mis aitab kindlasti kaasa mõelda, kuidas me end teiste elanikega paremini ära saaksime mahutada. Igaüks võiks endalt küsida, kas teda puudutab, et keskkonnaseisund Maal halveneb ja kas ta saab sinna midagi ära teha,» pani Salm inimestele südamele.