Avatud Eesti Fond andis tänavuse Koosmeele auhinna Postimehele (3)

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Avatud Eesti Fondi nõukogu otsustas anda tänavuse Koosmeele auhinna Postimehele, soovides sellega tunnustada anonüümse kommentaariumi sulgemist.

«Anonüümsete kommentaaride sulgemisega on Postimees pannud aluse kiiduväärt suundumusele, et ka veebiarutelude taset ja kvaliteeti peab ja saab tõsta,» ütles Avatud Eesti Fondi juhataja Mall Hellam auhinda üle andes. «Selliste sammudega kaitseme me ühiselt ühtaegu sõnavabadust ning võtame vastutuse oma sõnade ja tegude eest ka virtuaalruumis,» lisas ta.

Avatud Eesti Fondi nõukogu liikme Andres Jõesaare sõnul sai Postimees auhinna suuresti tänu sellele, et aastakümneid on tehtud head ajakirjandust: «Auhinna sisu on ikkagi see, et te olete väga hea ajakirjanduslik väljaanne, mida on Eestil väga vaja.»

Samas oli Jõesaare sõnul juba aastal 2000, kui nii Delfi.ee kui ka Everyday.com olid veel lapsekingades, selge, et anonüümsel kommentaariumil ei saa olla tulevikku. «Toonane sõnakasutus oli tänasega võrreldes küll väga leebe, aga juba siis oli näha, et hakati solvama,» meenutas Jõesaar.

Postimehe peatoimetaja Merit Kopli sõnul häiris anonüümne kommentaarium nii toimetust kui ka paljusid lugejaid. Kuigi anonüümse kommentaariumi sulgemise peale oli juba aastaid mõeldud, tehti asi lõpuks ära tänu omaniku julgusele. Kopli sõnul liigub ka näiteks Saksamaa meedia anonüümse kommentaariumi kaotamise suunas. 

Avatud Eesti Fondi juhi Mall Hellami sõnul saab kommentaariumi sulgemise otsuse teha ainult enesekindel ja hea ajakirjandusväljaanne, millel on väärtused paigas. «Tihtipeale on anonüümsed kommentaarid organiseeritud ja korraldatud ning see pole ideede vaba ja vahetu vahetamine, mida suured meediagurud kunagi mõtlesid,» ütles Hellam ja lisas, et kui viha ja vihkamist saab kommentaariumisse vähem, tuleb juurde nii lugejaid kui ka reklaamiandjaid. 

Avatud Eesti Fondi nõukogu liikme ja politoloogi Piret Ehini sõnul on anonüümsed kommentaarid pidur heale ja kvaliteetsele arvamuste vahetusele meie ühiskonnas. «Ühiskonnas on tekkinud hirmust kantud suundumused ja poliitilised hoovused ning selge on see, et need kätkevad endas ohtu. Sellises olukorras on meedia roll neid hirme mitte õhutada ja võimaldada asjalikku arutelu ühiskonna kitsaskohtade üle.»

Avatud Eesti Fond lõi Koosmeele auhinna 1997. aastal, auhinna saajad kuulutatakse välja igal aastal aprillis AEFi sünnipäevaks.

2015. aasta Koosmeele preemia pälvis kultuurikiri Müürileht sotsiaalselt tundlike ja ühiskondlikult oluliste teemade kaasaegse, erinevaid vanuse- ning rahvusgruppe kõnetava käsitluse eest.

2014. aasta preemia pälvis Kersti Kaljulaid, kelle alati asjatundlikud Euroopa-alased analüüsid ja seisukohavõtud on aidanud Eesti inimestele Euroopa Liidu toimimist selgitada ja lahti mõtestada.

2013. aasta Koosmeele preemia pälvis algatus «Tagasi kooli» eri elualade, kogemuste ja põlvkondade kokkutoomise,  õppetöö piiride avardamise ning ühiskonna ja kooli lähendamise eest.

2012. aasta Koosmeele preemia laureaat oli ajakirjanik Tiina Kangro. Preemia määramisel otsis Avatud Eesti Fondi nõukogu inimesi või organisatsioone, kes on järjepidevalt silma paistnud ühiskonnale oluliste teemade tõstatamisel ning näidanud üles julgust ja argumenteeritust oma seisukohtade väljendamisel.

2011. aasta Koosmeele auhinna pälvisid sõltumatu ajakirjanik, kirjanik ja filmitegija Imbi Paju ning Eesti Päevalehe ajakirjanik Kadri Ibrus. Auhind tõstis esile üksikisikuid või ühendusi, kes on oma tegude või sõnavõttudega aidanud kaasa erinevate ühiskonnagruppide teineteisemõistmisele ning juhtinud avalikkuse tähelepanu Eesti riigi arengu kitsaskohtadele.

2010. aasta Koosmeele auhinna pälvis Ivar Tallo sõnavabaduse, avatud valitsemise ja e-demokraatia edendamise eest Eestis ja enam kui 40 riigis üle maailma.

2009. aastal pälvis Koosmeele preemia Kolga Keskkool julge ja ennastsalgava toetuse eest Vene-Gruusia konfliktis kannatada saanud sõpruskoolile Gori linnas Gruusias. 

2008. aasta auhind väärtustas kultuuridevahelist dialoogi Eestis ning Eesti lõimimist teiste riikidega Euroopas ja kogu maailmas ning laureaadid oli ajakirjanik Ahto Lobjakas ja Raadio 4 saatejuht Ivan Makarov.

2007.aasta laureaadid olid Allar Jõks ja postuumselt Ülle Aaskivi. Koosmeele auhinna märksõnaks oli kodanikutunne. Allar Jõks pävis tunnustuse, kuna on julgustanud meid küsima ja kahtlema ning andnud uue sisu õiguskantsleri institutsioonile. Ülle Aaskivi kodanikujulguse eest esinedes sõnavõtuga riigikogu ees.

2006. aastal pälvis auhinna Margit Sutrop Tartu ülikooli eetikakeskusest panuse eest moraali- ja eetikateemalistesse aruteludesse.

2005. aasta Koosmeele auhinna võitis Ukraina Kongressi esinaine Vira Konõk Ukrainas toimunud demokraatlike protsesside teadvustamise ja neile Eestis toetuspinna loomise eest.

2004. aasta laureaadid olid Ülle-Marike Papp soolise võrdõiguslikkuse edendamise ning selleteemalise ühiskondlikule dialoogile kaasa aitamise eest, Evi Arujärv ühiskonnatundlike kirjutiste eest kultuurilehes Sirp ning Ülo Mattheus ajakirjanikutöö eest raadios Vaba Euroopa.

2003. aastal pälvisid auhinna Lõuna-Eesti Vähiliidu juhatuse esinaine doktor Kaiu Suija pühendumuse ja hoolivuse eest vähihaigete abistamisel, Tartu ülikooli Narva kolledži rektor Katri Raik eesti ja vene vaimu lähendamise eest Narva linnas ning saate Unetus kollektiiv eesti ja vene kogukonna kaasamise eest ühiskondlike probleemide arutellu.

2002. aastal pälvisid auhinna David Vseviov ühiskonna ja üksteisemõistmise suurendamise eest ajaloo kaudu, Aleksei Turovski inimese ja looduse koosmeele süvendamise eest ning Maimu Berg sotsiaalse õigluse ja ühiskonna sidususe edendamise eest.

2001. aastal said Koosmeele auhinna Mihkel Mutt ühiskonna protsesse ja Eesti tulevikku käsitlevate teemade meisterliku ja intrigeeriva käsitluse eest ajakirjanduses, Nelli Kalikova sihikindla tegevuse eest AIDSi problemaatika teadvustamisel ning selle ennetamisel ja Natalja Jalviste inimest väärtustavate ning väljapeetud saadete tegemise eest venekeelses televisioonis.

2000. aastal pälvisid auhinnad Rein Taagepera olulise panuse eest Balti koostöö edendamisel ning kodu-Eesti ja paguluse jõudude ühendamisel laulva revolutsiooni ajal, ajakirjandusõppejõud professor Marju Lauristin tegevuse eest koostöövaimu juurutamisel Eesti poliitikaellu ning olulise panuse eest integratsiooniküsimuste uurimisel ja Eesti integratsioonipoliitika väljatöötamisel ning Aleksander Zukerman ja Mihhail Vladislavlev rahvussuhete mitmekülgse ja analüüsiva käsitluse eest teleajakirjanduses.

1999. aastal pälvisid Koosmeele auhinna Tamara Miljutina pikaajalise tegevuse eest kultuurikandjana ning elu püsiväärtuste hoidjana, Aili Kogermann tegevuse eest vabatahtliku töö edendajana eakate inimeste hulgas ja nende kaasamisel aktiivsesse ellu ning ETV venekeelse saatesarja Põlvkond 2000 töögrupp vene kogukonna kaasamise eest diskussiooni ühiskonna probleemide üle.

1998. aasta laureaadid olid Lagle Parek heategevusliku mõtteviisi arendamise ja tänavalaste olukorra parandamiseks tehtud töö eest, Andrei Hvostov rahvusvähemuste temaatika meisterliku ja tasakaalustatud käsitlemise eest ning Larissa Vassiltšenko töö eest Eesti venekeelse kooli õppekavade ja õppematerjalide väljatöötamisel.

1997. aastal said auhinna Eugenia Gurin-Loov aastatepikkuse tegevuse eest juudi kultuuri alalhoidmisel, Tõnu Karu puuetega inimeste heaks tehtud töö eest ja ajakiri Raduga eesti kultuuri ja kirjanduse tutvustamise eest venekeelsele lugejale.

Kommentaarid (3)
Copy
Tagasi üles