Eurokommunikatsisooni visuaalne külg jäi lihtsamale inimesele pigem kaugeks ja elitaarseks, leiab Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudi juhataja Pille Pruulmann-Vengerfeld.
Meediaõppejõud: eurokommunikatsioon jäi paljudele kaugeks
1. jaanuar 2011, 19:51
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Abstraktsed selgitused eurost kui majanduse võluvitsast ja vahendist, mis hõlbustab reisimist, on arusaadavad vaid osale elanikkonnast - sellele osale, kelle jaoks euro toetamine on ka selgem,» rääkis ta, vahendas ERR Uudised.
Samas jäi aga puudu selgitustest ja põhjendused, miks ikkagi eurole üle mindi. «Nähakse pigem ebameeldivusi ja sekeldusi (mündid, suured kupüürid, hinnatõus) ning emotsionaalselt kalli Eesti asja (oma raha) kadumist,» lisas ta.
Samuti on eurokommunikatsisooni visuaalne külg olnud Pruulmann-Vengerfeldi hinnangul pigem kauge ja elitaarne.