Miks otsustajad säärast veidrikku nii kõrgel kohal hoidsid, kas Simm suutis kuidagi nendega manipuleerida, küsis ettevõtja Rein Kilk, kellele Herman Simm jättis ainsal isiklikul kohtumisel väga kummalise mulje.
Kilk: tõin Simmile ühe dringi ja kadusin
/nginx/o/2016/02/05/5015135t1heefe.jpg)
27. september 2008, 14:17
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Simm astus ühel üritusel juurde ja hakkas sõbralikult, nagu vana semu, seletama ja kedagi paljastama,» rääkis Rein Kilk Postimees.ee'le.
«Ma ei teadnudki, et Simm nii kõrge koha peal on, aga jutt oli nii kummaline ja veider, et ma ei jaksanud seda üle veerand tunni kuulata, tõin talle ühe dringi ja kadusin,» ütles Kilk.
«Tähtsam küsimus on see, et kuidas selline veidrik pannakse Eesti riigi kõige suuremaid saladusi valvama,» sõnas Kilk. «Isegi kui see mees poleks vahele jäänud, peaks ikkagi mõtlema, kuidas see võimalik on, et tema jutule leidus mitte üksnes andunud kuulajaid, vaid isegi järgijaid.»
Kilgi arvates peaks mõtlema, mis moel suutis Simm oma ametikohal püsida. «Äkki tal tõesti oli infot, millega oma kolleege ja otsustajaid manipuleerida,» küsis Kilk.
Kilk meenutas ka kunagist ettepanekut, mis küll läbi ei läinud, et seoses NATOsse astumisega oleks pidanud hakkama ka poliitikute järel luurama ning luurajaks oleks pandud Simm.
Kilk mainis oma kohtumist Simmiga Kuku raadio saates «Keskpäevatund».
Sotsiaaldemokraat Eiki Nestor ütles samas saates, et ta ei saa olla nõus nende poliitikutega, kes on nimetanud Simmi kinni pidamist suureks saavutuseks. «Mis me ütleks kui sama asi oleks juhtunud Lätis,» küsis Nestor. «Julgen vaielda ja öelda, et Eesti mainele see asi nüüd küll kasuks ei tulnud,» lisas ta.