Riigikogu praegusel koosseisul jääb enne uusi valimisi vastu võtmata kolm põhiseadust muutvat eelnõu, mis oleksid ühtlustanud valimistsükleid, seadustanud rahvaalgatuse ja kohustanud igaüht kultuuripärandit hoidma.
Riigikogul jääb vastu võtmata kolm põhiseaduse muudatust
2. jaanuar 2011, 20:04
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Parlamendi põhiseaduskomisjoni reformierakondlasest esimees Väino Linde ütles BNSile, et suure tõenäosusega jäävad eelnõud selle koosseisu volituste ajal lõpuni menetlemata ja langevad seega volituste lõppedes menetlusest välja. «Teoreetiline võimalus oleks eelnõusid menetleda, tuues need uue aasta esimesel töönädalal komisjoni ja teisel nädalal riigikogu saali, aga ma ei pea seda tõenäoliseks ega ka õigeks,» lausus ta ja lisas, et kokkuvõttes jääb põhiseaduse stabiilsus omaette väärtusena püsima.
Linde märkis, et rahvaalgatuse eelnõu ei toetanud eksperdid ega riigikogu enamus ning kuigi selle pealkiri tundus demokraatlik, oli tegu populistliku muudatusega. Tõsise kriitika osaliseks sai tema sõnul ka kultuuripärandit kaitsma pidanud eelnõu. «Valimistsüklite ühtlustamise eelnõus polnud aga ühtset seisukohta ka koalitsioonis endas,» nentis Linde.
Keskerakonna fraktsiooni 24 liiget algatasid 2008. aasta veebruaris põhiseaduse muudatuse, soovides anda kodanikele võimaluse algatada eelnõusid sõltumata riigikogus esindatud erakondade osalusest. Nende hinnangul looks rahvaalgatuse seadustamine võimaluse leevendada ka rahva seas levinud võõrandumistunnet ja poliitikatüdimust ning elavdada poliitilist elu. Esimese lugemise läbis muudatus sama aasta aprillis.
Kultuuripärandi kaitseks algatasid põhiseadust muutva eelnõu 67 saadikut tänavu aprillis. Septembris esimese lugemise läbinud muudatus oleks lisanud põhiseadusse sätte, mille kohaselt on igaüks kohustatud hoidma nii eesti kui teiste rahvaste kultuuripärandit ning riik ja omavalitsused toetama kultuuriväärtuste ennistamist ja kaitsmist.
Kolmanda suure tõenäosusega menetlusest välja langeva eelnõu esitasid menetlusse 53 Reformierakonda, Isamaa ja Res Publica Liitu ning roheliste erakonda kuuluvat riigikogu liiget juunis, mil see läbis ka esimese lugemise. Eelnõu kohaselt oleks 2027. aastast ühele aastale nihkunud märtsis toimuvad riigikogu ja oktoobris peetavad kohalikud valimised ning 2029. aastast hakanud ühel aastal toimuma ka juunis peetavad Euroopa Parlamendi ning augustis-septembris aset leidvad presidendi valimised.
Riigikogu praegune koosseis alustab kevadist istungjärku 10. jaanuaril. Korralised istungid lõpevad 23. veebruaril, enne kui 6. märtsil toimuvad järgmise riigikogu valimised.