E-päev on koitnud. Harjumaa lõunaosas asuv Aegviidu alevik ärkab pisut enne keskpäeva, kui meetrikõrguste lumehangede vahel katsuvad unised pidulised jäisel teel tasakaalu hoida. Põhilisteks liikumisvahenditeks soome kelgud, mõnel julgestuseks suusakepid käes.
Swedbanki eurolastis pangabuss sõidab tuure andes koolimaja juurde viivast künkast üles ja võtab koha sisse pool tundi enne keskpäeva. «Tavaliselt oodatakse meid juba enne ja oleme ka varem kohale jõudnud,» pajatab pangabussi G4Si turvamees Toomas.
Sedapuhku peavad pangabussi töötajad veidi pettuma – huvi eurode vastu on leige, sest ühtegi ootusärevuses kohalikku neil vastas pole. «Ega me väga tegelikult kedagi oodanudki, see on selline sümboolne sõit,» vabandab turvamees.
Tõepoolest – 1. jaanuaril sai bussi paigutatud pangaautomaadist vaid raha välja võtta. Muud toimingud, näiteks raha kontole panek või rahavahetus, tulevad järgmise reisiga juba uue töönädala sees.
Häda majas
Siiski täiesti tühja sõitu pangabuss tegema ei pea. Parkinud oma soome kelgu pangabussist pisut eemale, astub uksest sisse esimene eurode soovija Aegviidus, kohalik elanik Mati. Tumesinises vatijopes ning väljaveninud põlvedega pükstes vanahärra otsib rahakotist pangakaardi ja asub uut numbrit pangakontol vaatama.
Pingutab, mis ta pingutab ning varjates oma ärevust ja segadust, vannub mees lõpuks pangaautomaadile alla. «Üldse ei saa midagi aru. Kohe mitte midagi,» ütleb ta üsna nördinud häälega.
Turvamees Toomas õpetab teda: «Vajutage nüüd «muu summa». Siin te näete oma raha nüüd eurodes.» Raha väljavõtmine lõpeb edukalt ja Mati lahkub küll pisut hämmeldunult, aga rahulolevalt bussist. Lükkab kelgule hoo sisse ja libiseb kohaliku poe poole. Küsimusele, mida ta oma esimeste eurode eest ostab, vastab papi pärast väikest mõtlemispausi: «Mis siin ikka. Ilm on külm. Ostan pudeli viina.»
Uute krabisevate rahatähtede vastu tunnevad huvi eelkõige mehed, naisi me Aegviidus pangabussis ei kohta. Ka kohalik mees Toivo Juhan tahab automaadist sularaha välja võtta. Mees tõmbab julgustuseks läkiläki viltu pähe, naeratab veel ja siis... «Ossa raks, mis siin toimub!» hüüatab Toivo Juhan konto seisu nähes.
Siiski kulgeb eurode väljavõtmine apsudeta ja varsti on Eesti uus raha Toivo Juhanil õnnelikult taskus. Ta pakub, et sellega läheb veel aega, et eurosid enam kroonidesse ümber ei arvutada. «Aga mis siin siis on. Ei ole mul euro vastu midagi. Raha on raha, seda nagunii kunagi pole,» räägib Mati naljatledes.
Turvamees Toomas lisab kõrvalt, et eks praegu ole veel isegi neid, kes rublades arvutavad. Nüüd läheb neil veel õige keeruliseks – rubladest kroonidesse ja need veel omakorda eurodesse.
Kaks pudelid kihisevat
Ümber pangabussi leiame luusimas ka noored mehed Andrease ja Raidi. Nemad ootavad oma järge. Kui Raidil on eurod juba taskus, siis Andreas alles tahab oma kroonid eurodeks vahetada.
Paraku jäävad Andreasel kroonid rahakotti sedapuhku alles, sest raha eurodeks ei vahetata. «Aga pangabussi nägin ära, pole varem näinud,» rõõmustab Andreas. Rait soovib siiski mõned eurod kohalikus poes sirgeks lüüa.
«Ainult neli? Nii vähe? Ostan teise pudeli šampust veel,» hüüatab Rait poes eurode eest šampanjat ostes. Ja nii läheb eurode eest loosi kaks pudelit vahuveini.
Aegviidu kauplus on tubli. «Oleme kõik oma kroonid juba ära saatnud ning anname tagasi ainult eurodes,» räägib Aegviidu toidupoe juhataja Mare. Tema näost võib lugeda välja kerget uhkust, et kassasüsteem toimib ja kahes vääringus arveldamine sujub libedalt.
Siiski-siiski, hõisata on veel vara. Nagu ära sõnatult soovib hetk hiljem kohalik, eelmisest õhtust veidi pidune Aleksandr osta pisut toidukraami. Mees ei saa kohe arugi, et jäätise, kobara banaanide, leiva ja pudeli viina eest tuleb poes summaks üle 180 euro, kroonidesse arvutatuna üle 2800 krooni.
Poemüüja Roma laseb pangakaardi makseterminalist läbi ning selgub jahmatav tõde: kontol pole piisavalt raha. Poejuhataja Mare tuleb asja uurima ja selgub, et Aleksandr ei peagi nii palju maksma. Aparaat rehkendas Mirnaja viinapudeli 173-kroonise hinna ekslikult üks ühele kroonideks.
Ainus, millest Aleksandr tol hetkel aru saab ja millele vastu vaidleb, on see, et Laua viina ta osta ei soovi, ikka Mirnajat. «Aga Mirnajat me ei saa teile hetkel müüa,» selgitab poejuhataja kliendile. Seda siis põhjusel, et selle hinda pole süsteemi veel eurodes löödud. Aleksandr lahkub poest tuliveeta.
Aegviidust lahkub ka pangabuss, et juba järgmises kohas, Tallinna lähedal Kostiveres trepp alla lasta ja kliente oodata. Paraku napib rahvast sealgi. Kui Aegviidus külastas pangabussi viis inimest, siis Kostiveres leiab poole tunni jooksul tee pangabussi ainult paar inimest. Esimesena saab uued eurod rahakotti Ina, kes aga eurode saamisest suuremat numbrit ei tee. «Olen eurodega varem ka kokku puutunud ja ei ole selles nüüd midagi erilist,» leiab ta.
Kahekümnendates aastates Marko asetab šampanjapudelid pangabussi ette lumme ja astub rahaautomaadi juurde. Ka tema sooviks on lihtsalt veidi sularaha välja võtta, sest ilma pangabussi teenuseta peaks nende saamiseks pealinna sõitma. Euro tähendab tema jaoks aga lihtsalt rahanumbrit ning ei ole vahet, milles maksta, kas kroonides või eurodes. Maksta tuleb nagunii!