Dokument: USA ei pidanud pronkssõduri teisaldamist mõistlikuks

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pronkssõdur enne teisaldamist Tõnismäel.
Pronkssõdur enne teisaldamist Tõnismäel. Foto: Liis Treimann

Ameerika Ühendriigid ei pidanud pronkssõduri teisaldamist «mõistlikuks», seisab dokumendis, mis võib pärineda Wikileaksi valduses olevatest saladokumentidest.

Norra ajaleht Aftenposten avaldas oma koduleheküljel dokumendid, mis tõenäoliselt pärinevad Wikileaksi kätte sattunud salastatud USA diplomaatilisest kirjavahetusest. Norra päevaleht sai enda valdusse kõik 250 000 dokumenti, mida Wikileaks on aegamööda avaldanud, ning teeb need eraldi avalikuks.

Üks dokumentidest, mille Aftenposten avalikustas, kajastab toonase USA asevälisministri Euroopa ja Euraasia küsimustes Daniel Friedi ning toonase Vene asevälisministri Grigori Karasini kohtumist 2007. aasta 15. mail.

Aftenposteni väitel USA Moskva saatkonna koostatud ettekande põhjal keskendusid Fried ja Karasin peamiselt Gruusia ja Mägi-Karabahhiaga seotud teemadele, kuid sel kohtumisel olid kõne all ka Eestit puudutavad teemad.

Karasin sõnas, et Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Liidu avaldused Eesti teemal ei vii «positiivse atmosfäärini», kuid ta möönis, et Venemaa poolsed sammud ei olnud «elegantsed».

Fried sõnas, et Ameerika Ühendriigid näevad Venemaad kui partnerit kõige tähtsamates küsimustes, samas ei ole partnerlus «suutnud täita oma potentsiaali». Fried nentis, et Ameerika Ühendriikidel on Venemaaga erimeelsusi viimase suhete pärast oma
naabritega, samuti erimeelsusi teatud sisemiste arengute osas.

Fried kinnitas, et USA lähtub sellest, et Venemaa naabrid on tõepoolest iseseisvad ja suveräänsed, mitte osa Vene mõjusfäärist, kuid samal ajal peavad need riigid arendama häid suhteid Venemaaga ja Venemaad mitte provotseerima.

Friedi sõnul ei olnud Eesti sammud pronkssõduri teisaldamisel «mõistlikud» ning tema väitel andsid Ameerika Ühendriigid oma seisukohast Eestile ka teada.

Vastuseks Karasini sõnadele, et venelastel on sügavad tunded Teise maailmasõja osas ning seda sümboliseerivad Teisele maailmasõjale pühendatud monumendid, sõnas Fried, et eestlastel, poolakatel ja ukrainlastel (eriti lääneukrainlastel) on samuti Teise maailmasõja osas sügavad, kuid hoopis teistsugused tunded ning venelased peavad sellest aru saama.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles