Vabaerakond kuulab üle võimalikke presidendikandidaate (1)

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Marina Kaljurand, Indrek Tarand, Jaak Jõerüüt ja Allar Jõks
Marina Kaljurand, Indrek Tarand, Jaak Jõerüüt ja Allar Jõks Foto: Kollaaž: Postimees

Vabaerakond hakkab sellest nädalast alates korraldama avatud kuulamisi, et saada rohkem aimu nende inimeste seisukohtadest, keda on avalikkuses sobivate presidendikandidaatidena esile tõstetud ja kes võiksid pälvida nende erakonna ja fraktsiooni liikmete toetuse.

Vabaerakonnal on riigikogus kaheksa kohta, mis tähendab, et iseseisvalt oma kandidaati üles seada ei saa, kuid erakond on valmis osalema sõelumisprotsessis ja läbi rääkima teiste erakondadega. Oma arvamuse kujundamiseks korraldab erakond «kohtumisi huvitavate inimestega». 

Esimesed kohtumised on juba kokku lepitud: 23. aprillil kohtutakse Tallinnas Marina Kaljurannaga, 28. aprillil Tartus Allar Jõksiga, 6. mail Tallinnas Indrek Tarandiga ning 13. mail Tallinnas Jaak Jõerüüdiga.

«Mind kutsuti sinna kui välisministrit rääkima erinevatel teemadel ja seda ma teen. Nii, et mina lähen sinna välisministrina ja olen valmis vastama küsimustele, mis lähevad võib-olla välisministri igapäevasest tööst väljapoole ja kaugemale,» ütles Kaljurand teisipäeval BNSile.

Kaljurand rõhutas, et praeguste presidendivalimise reeglite alusel ta presidendikandidaat ei ole. «Ma olen seda korduvalt öelnud ja kordan selle veel kord üle. Meile võib mitte meeldida meie praegune süsteem. Aga meil on olemas praegu süsteem, mille järgi seatakse üles presidendikandidaate. Ja ma ise ei kavatse ennast üles seada. Kordan selle veel kord üle. Kui minuga soovitakse rääkida – loomulikult räägin, kohtun inimestega, kohtun erakondadega, kohtun ajakirjanikega, kohtun poliitikutega,» ütles ta BNSile.

Erakonna esimees Andres Herkel ütles, et Vabaerakond toetab kandidaati, kel on parteideülene toetus ja kes on autoriteet ka väljaspool Eestit. «Eesti president peab olema võimalikult sõltumatu, oskama näha ja näidata suuremat pilti, kuhu Eesti peab minema,» lausus ta. 

President peab reageerima ka riigikogu praakide ja ülepingutuste suhtes, olema ühiskonna sidustaja. Ta peab olema veenev kõneisik ja dialoogipartner kõigi ühiskonna rühmade jaoks, tõi Herkel välja.

Vabaerakonna fraktsiooni aseesimees Andres Ammas lisas, et presidendivalimiste süsteem Eestis ei luba klammerduda ühe erakonna lemmikkandidaadi külge. «Pigem saab välistada ebasobivaid kandidaate, olgu siis ilmavaate või isikuomaduste tõttu.» Augustis-septembris lähtub erakond otsuse tegemisel ülalnimetatud omadustest.

Kuulamistele on oodatud erakonna liikmed koos sõpradega.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles