Eesti on asunud ette valmistama ebasoovitavate isikute nimekirja, kuhu kantakse inimesed, kes on seotud Ukraina piloodi Nadija Savtšenko vangistamisega Venemaal, teatas välisminister Marina Kaljurand.
Eesti asus koostama Savtšenko nimekirja
19. aprill 2016, 13:38
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Me valmistame praegu ette teatud arvu isikute kandmist Eesti ühepoolsesse mittesoovitavate isikute nimekirja,» tunnistas Kaljurand teisipäeval välisministeeriumis peetud pressikonverentsil.
«Leedu kehtestas nimekirja, kuhu ta kandis üle 40 nime. Meie valmistame seda praegu ette. Eile arutati seda küsimust valitsuse julgeolekukomisjonis, kus olid peaminister, siseminister, kõik asjassepuutuvad ministrid, mind esindas kantsler Rainer Saks. Nii et seda teemat arutati,» rääkis välisminister.
Kaljurand tunnistas, et Savtšenko teemat puudutati ka esmaspäeval Luksemburgis Euroopa Liidus välisministrite kohtumisel ning et Ukraina on palunud kehtestada riikidel oma niinimetatud mustad nimekirjad isikutest, kes on aidanud kaasa Savtšenko röövimisele, vahistamisele ja vangi mõistmisele.
Välisministri sõnul on siiski Euroopa Liidu ja ka Eesti peaeesmärk saavutada Savtšenko vabastamine ning selleks on kasulik Euroopa Liidu ühtsus.
«Põhitähelepanu on ikka Euroopa ühisel aktsioonil. Venemaad saab mõjutada siis, kui Euroopa Liit tegutseb koos, tegutseb ühtsena. Ja kui mõned tegevused ei ole ka iga päev ajakirjanduses või nendest ei räägita avalikult, ei tähenda, et ei tehta midagi kahepoolsetel kohtumistel,» rääkis Kaljurand.
«See tegevus käib, tegevus jätkub. Selles tegevuses on väga aktiivne (Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika - BNS) kõrge esindaja Federica Mogherini. Nii et me jätkame nii Euroopa Liidu liikmesriigina survestamist, me jätkame Eestina survestamist,» kinnitas Eesti välisminister.
Kaljurand rõhutas siiski, et sissesõidukeelu nimekirja koostamine võtab aega ning nõuab suurt täpsust, kuna vastasel juhul võivad nimekirja kantud kohtu poole pöörduda.
«See nõuab eeltööd. Kõigi nende inimeste taust tuleb välja võtta ja tuleb ka välja selgitada iga konkreetse inimese puhul, mille poolest tema on kaasa aidanud ebaõiglusele ja inimõiguste rikkumisele Savtšenko suhtes,» ütles välisminister.
Riigikogu võttis 15. märtsil 72 poolthäälega vastu avalduse, milles kutsus Venemaad üles vabastama ebaseaduslikult vangis hoitavat Ukraina parlamendiliiget, sõjaväelendur Savtšenkot ning samas kutsus avalduses ka üles rakendama Savtšenko vangistamise eest vastutavate Vene kodanike suhtes sissesõidukeeldu Euroopa Liitu.
Niinimetatud Savtšenko nimekirja on juba kehtestanud Leedu.
Ukraina sõjaväelendur Savtšenko (34) langes 2014. aasta juunis Donbassis peetud lahingute käigus separatistide kätte vangi, kes andsid ta üle Venemaa võimudele. Venemaa süüdistas Savtšenkot kahe Vene ajakirjaniku tapmisele kaasaaitamises. Savtšenko mõisteti 22. märtsil Venemaa kohtus 22 aastaks vangi. Pärast vangistamist valiti Savtšenko Ukraina parlamendi ülemraadasse ning ta on ka Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) liige.