Eesti Ajalehtede Liidu tegevdirektori Mart Raudsaare sõnul on Eesti veebiajakirjandust aeg-ajalt kritiseeritud selle eest, et ta teemade valiku ja nende käsitluse osas peab silmas eeskätt klikitavust ehk materjali kõmulisust, kuid eelmise aasta tulemused lükkavad kriitika vähemalt osaliselt ümber.
«Kokkuvõtteks võib aga erinevalt kriitikutest nentida, et Postimees Online on pakkunud 2010. aastal piisavalt tahedat lugemist ehk on kirjutanud teemadest, mis on olnud lugejatele olulised sisuliselt, mitte pelgalt vormiliselt või väljanägemiselt,» hidas Raudsaar. «Sellise lugejate teenimisega ajakirjandus tegelema peabki.»
Raudsaare sõnul on esimese saja enimloetava loo hulgas tubli kolmandik selliseid lugusid, mille avaldamise peapõhjuseks on tuntud tegelane, kuid mitte ükski neist pole seltskonnakroonika staar või tõsieluseriaali tegelane.
Raudsaare arvates on eriti huvitav märgata, et kaks lugu on olnud loetavuse edetabelis kõrgel kohal enne, kui on selgunud nendes osalenu identiteet: «Kristiines hukkus noor rollerijuht» (76. koht) vs «Hukkunud rollerijuht sai löögi Andres Jõesaare autolt» (25. koht) ja «Lumme kinni jäänud autost väljumine sai juhile saatuslikuks» (50. koht) vs «Allilmategelane hukkus tormituisusel maanteel»(9. koht).
«Kriitikud võivad alati väita, et joonealuste linkide tõttu loeti neid lugusid peale prominentsuse selgumist, ent seda ei pea ma tõenäoliseks, mäletades, kuida ma ise neid lugusid lugesin,» lisas ta.
Kanepi lummas inimesi
Raudsaar rõhutas ka, et PMO lugejatele on kõige rohkem pakkunud huvi sporditemaatika, mis moodustab 100 enimloetava loo hulgas 24 protsenti ehk 24 lugu. Neist enamik ehk 13 lugu kirjeldavad Kaia Kanepi tegevust ning neist enamik on omakorda olemuselt positiivsed.
«Seda arvestades oleks pidanud aasta naissportlase tiitli saama küll selgelt Kaia Kanepi,» nentis Raudsaar.
Raudsaar toonitas aga, et kui spordi kategooria võimaldas enamjaolt positiivset kaasaelamist, siis populaarsuselt järgmised kaks kategooriat - liiklusavariid ja lennukatastroofid ning kadumised, uppumised ja õnnetused on olemuselt negatiivsed.
Lisaks Peetre juhtumile tõusevad esile Kolga lahel uppunud süstasõitjad, Poola presidenti hukkumine, Poola lennuki hädamaandumine Tallinnas ning Jaak Lõivukese kadumine Tartus.
«Arvestades kuuma suve ning uppumissurmade arvu järsku tõusu Eestis on teema kajastamine põhjendatud,» hindas Raudsaar. «Kui autoõnnetuste kajastamisel jäädakse ajakirjandusliku hea tava piiresse ning respekteeritakse kannatanute ja nende omaste tundeid, pole selle teema kajastamine taunitav ning seda ei tohiks olemuslikult kollaseks nimetada, kuna liiklusohutuse temaatika läheb korda meile kõigile.»
Poliitika ei huvitanud
Raudsaare hinnangul tuleb aga veidi kurva tähelepanekuna nentida, et Postimees Online’i lugejatele pole 2010. aastal eriti korda läinud poliitika, haridus ja teadus ning majandusvaldkond.
«Üksikud nende valdkondades suure loetavuse saavutanud lood on seotud skandaalide või muude erakorraliste juhtumitega,» selgitas ta. «Ükskõik, millist seletust keegi ei näe, lugejaid pole pidanud poliitikat, majandust ja haridust kõige huvitavamaks lugemiseks Postimees Online'is.»
Raudsaare arvates võivad need valdkonnad (va poliitika) ehk vajada rohkem ruumi ning rohkem analüüsi, mis muudab neid valdkondi aja jooksul pigem paberlehtede valdkondadeks ja veebiväljaannetele jäävad operatiivsed ja lühikesed uudised, mis olemuslikult haakuvad hästi teemadega nagu ilm, kuritegevus, õnnetused, avariid ja sport.
«Sellised on olnud Postimees Online’i lugejate huvid 2010. aastal ning nagu öeldakse, vox populi, vox de (rahva hääl on jumala jääl),» sõnas Raudaar.
EALLi juht lisas ka, et veidi üldistades võib väita, et lugejatele on olulised elus midagi tegelikku korda saatnud kangelased, kelle võitlustele, võitudele või ka traagikale kaasa elatakse. Kõikvõimalik kõmu, veidrused ja astroloogia on Postimees Online’i lugejate huvideringis alles viiendal või kuuendal kohal.
Raudsaare arvates näib 2011. aastal veebiajakirjanduse ülesandeks üha enam kujunevat käe hoidmine aja pulsil ning meie teavitamine ja hoiatamine kõikvõimalike reaalaja ohtude eest.
«Tõenäoliselt saame tulevikus üha enam infot Padaoru-taoliste sündmuste puhul just veebist, kus ajakirjanike käsitlusele liitub lugejate panus lugude ja fotode näol,» arvas ta. «Küll aga tasub veebiajakirjandusele soovida senisest tugevamat faktikontrolli või vähemalt vigade jooksvat parandamist, samuti paremat fotovalikut.»