29. märtsil kuulutas kohus tagaotsitavaks elektroonilise järelevalve alla allutatud Maido Ilvese, keda on varem kriminaalkorras karistatud 11 korda. Mees lasti enne tähtaega siiski vanglast vabaks.
Kohus kuulutas paadunud kurjategija tagaotsitavaks
20. aprill 2016, 15:03
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maido Ilves on 37-aastane, ta on 175–180 cm pikk, keskmise kehaehituse, pruunide juuste ja silmadega ning tal on piklik nägu.
Tema eritunnusteks on tätoveeringud, millest nähtavad on vasakul küünarvarrel deemonikujutis ja muster ning vasakul pool kaelal lilledega muster.
Mees on pärit Rakverest. Tema elukoht on Tallinnas Sikupilli tänav 7-19.
Ilves mõisteti viimati 2015. aastal vangi varguse, kelmuse ja mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Teod oli ta toime pannud muu hulgas Sportlandi poes, Grossi Toidukaupade kaupluses ning kasiinos. Ta sai karistuseks ühe aasta kolme kuu ja 29 päeva pikkuse vanglakaristuse.
Ilves taotles kohtult ennetähtaegset vanglast vabanemist.
Kriminaalhooldaja märkis iseloomustuses, et Ilvesel on olemas elukoht, kuhu saab paigaldada elektroonilise valve seadmed ning tal on võimalus kohe tööle asuda. Kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustuses öeldi, et vangistuse ajal Ilvesel distsiplinaarkaristusi polnud. Vangla toetas mehe tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
Abiprokurör Silja Seeder teatas, et ta ei toeta Maido Ilvese tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokurör tõi välja, et Ilvest on kriminaalkorras karistatud 11 korda.
«Vabaduses on ta tarvitanud narkootikume, samuti on vabaduses olnud kasiino keeld, mis viitavad erinevatele sõltuvustele. On varem toime pannud varavastaseid kuritegusid, nii varguseid kui ka kelmuseid, veel varem olnud karistatud ka röövimise eest,» kirjutas Seeder. Vangla hindab uue kuriteo toimepanemise tõenäosust 56 protsendile, mida prokurör peab kõrgeks.
Kohus leidis, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma ning sõltuvusainetest ja kasiinost hoiduma. Kohus usub, et vastavat tuge saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhoolduse käigus valvatakse hooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse inimese sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest.
Mees vabanes vanglast enne tähtaega tänavu 19. veebruaril ning ta allutati kuni 18. maini elektroonilise valve alla.
Röövimise eest viis aastat
2009. aastal mõistis kohus Maido Ilvese ja tema kaaslase süüdi röövimises, ebaseaduslikus vabaduse võtmises ja pantvangistamises ja karistas neid viieaastase vanglakaristusega.
Nimelt olid mehed eelmise aasta augustis Viljandimaal Peetrimõisas Ulsteri baaris kallale tunginud kahele mehele, käskinud läbipekstud meestel minna autosse, kus võtsid nad pantvangi. Vahepeal keset sõitu veeti ohvrid metsa ja peksti neid veel ning arutati isegi seda, kuhu kaks meest maha matta, kirjutas Sakala.
Metsa viidud mehed pääsesid röövlite küüsist tänu pähe turgatanud mõttele neile raha pakkuda. Üks meestest lubas röövlitele hankida 50 000 eurot. Läbipekstud mees viidi Hansapanga ette.
Et korduvalt pekstud ning üleni paistes ja verine Tõnis võiks üldse linna minna, pesti ta pisut puhtamaks. Talle anti selga auto pakiruumist leitud vanad tunked ja jalga plätud ning pandi kell kaheksa hommikul Viljandis maha. Sõber jäi autosse ning Tõnisele anti mõista, et kui raha kella üheksaks pole, läheb tolle mehe olukord palju halvemaks.
Verine, paistes ja valudes Tõnis komberdas pärast auto lahkumist panga asemel tervisekeskusse ning palus võimalust helistada politseisse.