Hetkel vaatavad riigiasutused Narva Aleksandri kiriku müüki kõrvalt, lootes uue omaniku koostöötahtele ning sellele, et kirikut hoiab muinsuskaitseseadus. Pankrotihalduri kinnitusel aga huvilisi jagub.
Riik vaatab Narva kiriku müüki pöidlad peos kõrvalt (1)
/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
21. aprill 2016, 10:02
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Narva Aleksandri kiriku enampakkumisele registreerimise tähtaeg oli 18. aprill, kuid pankrotihalduri Eve Selbergi kinnitusel on tähtaega pikendatud «seoses läbirääkimiste pidamisega võimalike huvilistega 5. maini».
«Ma tean, et keegi Vene kodanik on teinud haldurile päringu, aga tean, et on olnud ka muud huvilised,» kommenteeris võlausaldajate esindaja Kerli Kase, kes selgitas, et üldjuhul haldurid ei avalda, kes on enampakkumisele registreerinud. «Tegemist on enampakkumisega, mis on avalik pakkumiste osas, kuid isikud on teada vaid haldurile. Teised pakkujad ei tea, kes on konkurentpakkujad. Selle eesmärgiks on olnud see, et välistada võimalusi erinevate kokkulepete saavutamiseks enne enampakkumise läbiviimist, et selguks aus müügihind,» ütles Kase.
«Huviliste arvust, päritoluriikidest ja muust infost saab rääkida alles pärast enampakkumist, kui pakkumisi tehakse ja pakkujad on sellega nõus. Ainus, mida saab hetkel öelda, on see, et huvi on tõepoolest olemas, küsitakse informatsiooni ja soovitakse objektiga tutvuda,» täpsustas pankrotihaldur Selberg.
Siseministeeriumi hinnangul peaks Narva Aleksandri suurkiriku müügi teemat kommenteerima kultuuriministeerium, mis on omakorda kinnitanud, et enampakkumisel ei osaleta.
Muinsuskaitseamet kaitseb
«Ida-Virumaa ja kogu Eesti huvides on, et muinsuskaitsealune Narva Aleksandri Suurkirik jääks avalikku kasutusse. Kultuuriministeeriumi haldusala asutused on valmis koostööks hoone omanikega, et kirikus käiks aktiivne kultuuriline tegevus nagu näiteks Peterburi Jaani kirikus, kuid kõigepealt peavad selgeks saama omandiküsimused. Ma ei pea kindlasti õigeks seda, et riik hakkaks tasuma valitsusvälise organisatsiooni tekitatud võlgasid,» ütles märtsis kultuuriminister Indrek Saar Postimehele.
«Kultuuriministeeriumi seisukohalt on Narva Aleksandri kiriku juures eeskätt oluline jälgida, et oleks tagatud kultuuriväärtuste säilimine. Meie haldusalas tegutseb muinsuskaitseamet, kelle peamiseks ülesandeks on muinsuskaitsetöö korraldamine ja olenemata omaniku juriidilisest staatusest kehtib muinsuskaitseseadus kõigile ühtemoodi. Narva Aleksandri kirik on muinsuskaitse all ehk see on kultuuriliselt oluline objekt ja selle omanik peab tagama kiriku säilimise. Sealhulgas peab omanik kooskõlastama muinsuskaitseametiga kõik planeeritavad muudatused,» selgitas kultuuriministeeriumi kommunikatsiooninõunik Kai-Ines Nelson.
«Eesti Kontsert on nõus alustama läbirääkimisi siis, kui on selge omandiküsimus ja otsus kirik renoveerida, et siis hiljem aidata hoonet hallata, korraldades seal kontserte ja kultuuriüritusi,» kommenteeris SA Eesti Kontsert juhatuse liige Jüri Leiten, kes toonitas, et selleks on vaja ka SA nõukogu kooskõlastust ja nõusolekut. «Enne seda kõike ei puutu Eesti Kontsert antud situatsiooni.»
«Suvel tegin isiklikult pankrotihalduri ja siseministeeriumi esindaja juuresolekul võlausaldajatele ettepaneku ühise juriidilise keha loomiseks Narva kiriku haldamiseks ja seal kultuuri- ja jumalateenistusliku elu korraldamiseks eesmärgiga teenida pikaajaliselt tagasi võlausaldaja eest tekkinud võlgnevus. Võlausaldajad ei ole seni sellele pakkumisele vastanud,» kommenteeris Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) peapiiskop Urmas Viilma märtsis, kui koguduse võlausaldajate üldkoosolek otsustas suurkiriku hoone enampakkumisele panna.
Rõivas loodab jätkuvalt kokkuleppele
Ta lisas, et sarnase idee pakkus EELK koostöös Eesti Kontserdiga välja ka viimasel kohtumisel siseministeeriumi, kultuuriministeeriumi, Narva linna ja pankrotihalduriga. «Kuid kahjuks on ainsaks vastuseks olnud tänane teade kiriku müügiga alustamisest. Nõnda tunneb EELK ka jätkuvalt muret Narva Aleksandri suurkiriku tuleviku pärast,» lisas peapiiskop.
Peaminister Taavi Rõivase sõnul võib riik toetada rahaliselt Narva Aleksandri kirikut, juhul kui kogudus, EELK ja võlausaldajad lepivad kokku kirikuhoonele alternatiivse kasutuse leidmises.
Peaminister nentis, et riik ei saa kõikidesse erinevatesse protsessidesse otseselt sekkuda, samas ei saa lõpuni välistada, et kui kõik osapooled näitavad üles valmisolekut leida lahendus, kuidas kasutada sakraalhoonet näiteks kultuuriobjektina, siis võib ka riik teatud osas õla alla panna.
Narva Aleksandri koguduse võlausaldajate üldkoosolek otsustas märtsis panna enampakkumisele Narva Aleksandri suurkiriku hoone. Kiriku alghind on 500 000 eurot.