Luksemburgis kohtusid täna Euroopa Liidu siseministrid, kes arutasid peamise päevakorrapunktina ühtse varjupaigasüsteemi tulevikku.
Euroopa Liidu siseministrid arutasid varjupaigasüsteemi tulevikku
21. aprill 2016, 17:51
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täna kasutusel olev varjupaigamenetlus näeb ette Dublini süsteemi rakendamist, mille kohaselt vastutab iga põgeniku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest see riik, mille kaudu inimene Schengeni alale sisenes. Samas ei jagune Euroopa Komisjoni hinnangul Dublini määruse rakendamisel rahvusvahelise kaitse taotluste arv liikmesriikide vahel võrdselt, jättes peamise surve piiririikidele.
Seetõttu pakkus Euroopa Komisjon oma aprilli alguses avaldatud teatises välja ideed Dublini süsteemi muutmiseks. Üks võimalus on senise süsteemi jätkumine, kuid sellisel juhul loodaks täiendavalt mehhanism põgenike ümberpaigutamiseks liikmesriikide vahel olukordadeks, kui mõnd liikmesriiki tabab ebaproportsionaalne rändesurve. Teine lahendus tähendaks põhimõtteliselt kehtiva Dublini süsteemi tühistamist ja selle kohaselt jaotataks kõik Euroopa Liitu saabuvad rahvusvahelise kaitse taotlejad kindlaksmääratud valemiga liikmesriikide vahel.
Siseminister Hanno Pevkur ütles kohtumisel, et Eesti soovib Dublini põhimõtte säilimist praegusel kujul. «Me peame rändeküsimuses eristama tavaolukorda ja kriisisituatsiooni. Kriisiolukorraks loodud võimalus – põgenike ümberpaigutamine – ei ole kasutatav pikas perspektiivis,» selgitas Pevkur.
Siseministri sõnul on selge, et tänane Dublini põhimõte pole mõeldud kriiside lahendamiseks ja hetkel ei tööta. «Me ei tohi aga teha muudatusi, mille sõnum on see, et Euroopa Liitu saabki siseneda, öeldes lihtsalt, et soovid varjupaika. Ma loodan, et tänase mõttevahetuse pinnalt pakub komisjon välja mõistlikud ettepanekud Euroopa Liidu varjupaigasüsteemi muutmiseks,» lisas Pevkur.
Lisaks arutasid ministrid piirihalduse ja julgeoleku infosüsteemide tõhusamat kasutamist ning e-piiride paketti, mille plaanitavad muudatused kiirendavad piiriületust ning lihtsustavad kontrolli ebaseaduslike sisserändajate üle.