Kui maakonnad tahavad, et erinevaid riigiasutusi toodaks nende piirkonda, siis pea ükski ministeerium ei ole valmis oma allasutusi rohkem pealinnast ära kolima.
Graafik: maakondade ettepanekud, millised riigiasutused võiks pealinnast välja kolida (2)
22. aprill 2016, 13:08
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
15. aprillil kukkus tähtaeg, mil maavalitsused ja ministeeriumid pidid esitama riigihalduse ministrile Arto Aasale ettepanekud, milliseid avaliku sektori töökohti võiks viia Tallinnast välja.
Koalitsioonileppesse kirjutatud riigireformi üheks eesmärgiks on analüüsida valitsussektori asutuste ülesandeid ja paiknemisi, et võimalusel kolida mõned asutused Tallinnast välja.
Maavalitsused on ideega üsna üksmeelselt rahul ja usuvad, et riiklike asutuste ja avaliku sektori töökohtade toomisega piirkonda võiks leevendada ääremaastumist ning toetada üldist eluolu maal. Ka loodetakse, et asutuste regioonidesse kolimine toetab Eestist võõrsile kolinud inimeste huvi kodumaale naasmiseks.
Ettepanekutest jääb silma, et maakonnad ihuvad hammast paljuski just keskkonna ja metsandusega seotud ametkondadele. Enim himustatakse enda maakonda RMK-d, aga ka keskkonnaametit, keskkonnainspektsiooni, keskkonnainvesteeringute keskust (KIK) jm. Iga maavalitsus on soovide kirjapanemisel lähtunud oma piirkonna eelistest ja eripäradest.
Ihuvad hammast RMK-le
Võrumaa maavanem Andres Kõiv teatab, et Võrumaa suurima kasvupotentsiaaliga valdkonnad on metsandus ja puidutöötlemine.
«Võrumaa arengupotentsiaali ning riigi huvi regioonide nutikaks spetsialiseerumiseks silmas pidades leiame, et eeskätt on põhjendatud ja võimalik kolida Võrumaale või Kagu-Eesti piirkonda Riigimetsa Majandamise Keskus,» kirjutab ta vastuses.
Valga paneb ette, et miks mitte kaaluda maaeluministeeriumi väljaviimist pealinnast. See võimaldaks maavanem Margus Lepiku sõnul asutuse tihedamat lõimumist maaeluga, samuti vastavate kõrgkoolidega Tartu regioonis ja põllumajandusettevõtetega.
Lepik toob välja, et Valgamaal on üle 50 protsendi pindalast metsa all, sealjuures oluline osa riigimetsa, mistõttu oleks maakonnas võimalik korraldada ka RMK tööd. Ääremaastumise kaotamiseks näeb Valgamaa ühe võimalusena ka nn multifunktsionaalsete riigimajade teket maakonnas.
Viljandi maavanem Erich Palm rõhub sellele, et Viljandis juba asuvad pärimus- ja rahvakultuuriga tegelevad asutused loovad rahvakultuuri keskuse maakonda toomiseks head eeldused. Viljandi kultuuriakadeemia üliõpilased oleksid nii tihedalt seotud ka praktikutega.
Põlvamaal võiksid maavanema Ulla Preedeni arvates asuda keskkonna ning piiri- ja riigikaitsega seotud asutused. Preeden märgib, et Räpina on ajast aega olnud tugevate metsandustraditsioonidega, seal asub ka Räpina Aianduskool. Põlvamaal kulgeb ka osaliselt Euroopa Liidu välispiir ja seal asub Koidula piiripunkt, mistõttu on seal olulised piiri ja riigikaitsega seotud küsimused.
Saare maavalitsus soovib merelisest asendist lähtuvalt veeteede ameti, TTÜ Mereakadeemia ja Eesti Merekooli ületoomist piirkonda, et luua seal üleriigiline merendusalane kompetentsikeskus. Muinsuskaitseameti toomiseks Saare maakonda põhjendatakse Rootsi näitega, kus vastav asutus paikneb hoopis Gotlandi saarel.
Ka Pärnu soovib TTÜ Mereakadeemiat ja Tartu ülikooli mereinstituuti. SA Kredexi toomise puhul tuuakse välja, et Pärnumaa kuulub Eesti rahvaarvu poolest nelja suurima maakonna ja ettevõtluspiirkonna hulka. Asukoht Baltimaade metropolide – Tallinna ja Riia – vahel aitab kaasa rahvusvahelistumisele. Lisanduks Rail Balticu arenguga kaasnev efekt.
Pärnumaa tahab endale ka EASi turismiarenduskeskust. «Pärnu kui Eesti suvepealinn, välisturistide suurim maismaavärav, turistide arvult Eesti teine sihtkoht on kujunemas tulevikus Läänemere ruumi peamiseks turismiarenduskeskuseks,» põhjendas Pärnu maavanem Kalev Kaljuste.
«Keskkonnaameti toomine Pärnusse on samuti väga loomulik, kuna teatavasti on Pärnumaal üks Eesti rohelisemaid piirkondi. Pärnu maakond paistab silma suurima kaitstavate alade kogupindala poolest Eestis, olles selle näitajaga esikohal,» lisas ta.
Jõgevamaa maavalitsus toetab Jõgeva omavalitsuste liidu ettepanekut tuua maavalitsuse RMK, SA Erametsakeskus ja keskkonnainspektsioon. Jõgevamaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimees Enn Kurg kirjutas, et nemad leiavad, et paljud avaliku sektori töökohad ei ole sedavõrd kohaspetsiifilised, et need peaksid tingimata paiknema Tallinnas, näiteks andmekaitse inspektsioon, Eesti Interneti SA jt.
Järvamaa soovib maanteeametit. «Maanteeameti peakontori paiknemine Paides suurendab Järvamaa regionaalpoliitilist tähtsust riigis ning annab maakonna arengule tervikuna olulise tõuke, kuna maakonda lisanduks juurde ka kvalifitseeritud tööjõudu,» põhjendas maavanem Alo Aasma.
Lääne-Virumaa toob välja ka kaitseressursside ameti. «Tapa on muutumas suurimaks kaitsevaldkonna keskuseks, mistõttu kaitseväe tugiteenuseid korraldaval ametile sobilik asukoht,» selgitas maavanem Marko Torm. Ta lisab, et Tapa on ka üks olulisemaid Eesti raudteesõlmi, kus täna tegutseb AS Eesti Raudtee gruppi kuuluv äriühing, mistõttu võiks seal asuda AS Eesti Raudtee administratsioon või konkreetne teenistus.
Palju ettepanekuid tuleb Ida-Virumaalt. AS Eesti Energia puhul selgitatakse, et valdav osa ettevõtte investeeringutest ja majandustegevusest asub Ida-Viru maakonnas. Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed võiks Ida-Virumaal asuda aga seetõttu, et see on kõige suurema nõustamisvajadusega piirkond, järelevalve vajaduse tõttu võiks seal asuda ka keeleinspektsioon. Narvas võiks asuda ka sisekaitseakadeemia, kuna seal on parim keskkond väljaõppeks.
Asutus tuleb, aga töötajad mitte
Kriitilisem toon tuleb Tartult. Tartu maavanem Reno Laidre nendib, et väikestesse keskustesse kolimisel tuleb kaaluda ka seda, et Eesti eluasemepoliitika ei toeta töökohaga seotud kolimist.
«Paljud inimesed on elukohaga seotud aastakümnete pikkuse eluasemelaenuga. Samas on laenurahaga elamispinna soetamine näiteks Valka või Paidesse turumajanduslikult küsitav,» märgib ta.
Töökohaga seotud kolimisel tekivad töötaja jaoks ka muud küsimused: kui kindel on pakutav töökoht ja kas selle kadumisel oleks võimalik leida uues elukohas või selle lähedal muud rakendust, kas pereliikmetel oleks võimalik leida uues elukohas soovikohane töö- või õppimiskoht, kas üldine elukeskkond, palgatase ning pakutavate era- ja avalike teenuste valik ja tase rahuldavad pere vajadusi.
«Kui vastused neile küsimustele on pigem negatiivsed, tuleb arvestada võimalusega, et asutused viiakse küll pealinnast välja, ent töötajad ei vaheta elukohta ning tekib vaid sundliikumine, mis on negatiivne nii inimeste elukvaliteedi kui keskkonnamõju mõttes,» nendib Laidre.
«Leian, et Tallinna «raskust» suudab paremini tasakaalustada eeskätt suuruselt järgmine linn Tartu, mis ka asukohalt on teisel pool riigi mõttelist kesktelge. Samuti on sobivat personali suuruselt teises linnas hõlpsam leida kui väikelinnas,» lisab Laidre.
Ministrid teatavad Arto Aasale pea üksmeelselt, et nende allasutused on juba üle Eesti kaetud ja täiendavalt nad ühtegi riigiasutust pealinnast välja kolida ei soovi. Viis ministeeriumi ei vasta üldse palvele.
Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi, kultuuriminister Indrek Saar, maaeluminister Urmas Kruuse, keskkonnaminister Marko Pomerants ning kaitseministeerium teatavad, et neil ei ole ettepanekuid oma valitsemisala asutuste Tallinnast väljaviimiseks.
Ministrid: oleme juba üle Eesti kaetud
«Oleme kriitiliselt analüüsinud oma haldusalas tegutsevate asutuste võimalikku ümberasumist pealinnast väljapoole, kuid käesoleval hetkel ei pea me täiendavate allasutuste pealinnast väljaviimist otstarbekaks,» vastas Saar.
Agaralt teeb soovitusi aga justiitsminister Urmas Reinsalu. Reinsalu ettepanekud hõlmavad kõiki avaliku sektori töökohti, mitte ainult justiitsministeeriumi hallatavaid allasutusi, Ida-Virumaale viiks ta justiitsministeeriumi alt kohtute tugiteenused. Lisaks viiks ta Ida-Virumaale näiteks Eesti Energia peakontori ja põlevkivi kaevandamisega seoses ka keskkonnaministeeriumi valitsemisala.
«Riigitunnetuse uuringutes eristub Ida-Virumaa kui maakond, mille elanikud tunnevad ennast kõige vähem seotud Eestiga. Usaldus muukeelse televisiooni vastu on Ida-Virumaal kõrge ning seda jälgib regulaarselt ülekaalukas enamus venekeelsest elanikkonnast. Seetõttu peame jõuliselt vastu astuma Ida-Virumaal Eestist isoleerituse narratiivi arenemisele. Vastasel juhul võivad eelnevast välja kasvada julgeolekuprobleemid,» kirjutas justiitsminister.
Kõik ettepanekud koondatakse riigiülesannete analüüsi, mille valmimistähtaeg on mai lõpp.
Maavalitsuste ja ministeeriumide vastakad soovid
