Riigikogu lahtiste uste päeval vastasid rahva küsimustele ministrid

Riigikogu istungisaalis toimus täna kella 12–13 valitsuse infotund, kus külaliste küsimustele vastasid peaminister Taavi Rõivas, sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna ja kultuuriminister Indrek Saar.

Enim küsimusi esitati Taavi Rõivasele:

Kui Eesti rakendaks analoogselt Saksamaa või Rootsiga neil kasutusel olevat kõrgemat tulumaksumäära, kui palju siis raha laekuks?

Rõivase sõnul peaks Eesti edasi minema pigem tööjõumaksude langetamisega. «Mul on hea meel, et Põhjamaadel läheb hästi, kuid päris kindlasti pole Soome ja Rootsi jõukad seetõttu, et neil on kõrge tulumaks.»

Kremlist tuleb lakkamatu laimulaviin ja Eesti valitsus ei võta midagi ette. Tänu sellele usub suur osa venelastest, et eestlased on fašistid.

Rõivas tõdes, et vene keeles on raske leida rahvusvahelist uudist, mis poleks Kremli poolt kallutatud. «See on täielik propaganda. Küsimus, kas propagandale tuleks vastu panna meie propagandaga? Ma arvan, et mitte.» Rõivas rõhutas, et Eesti on ajakirjandusvabaduse absoluutses tipus ja see peab nii jääma. «Loomulikult on ka minul teemades oma seisukohad ja ma aitan intervjuudes kaasa, kui ajakirjanikud küsivad, kuid ma ei anna korraldusi, millest tuleb uudiseid teha,» ütles Rõivas. «Mis puudutab sõjaohtu, siis seda ma ei dramatiseeriks, Eesti on NATO liige ja väga tugeva iseseisva kaitsevõimega riik,» lisas ta.

Kas teie hinnangul võiksid 16-aastased pääseda valimiskasti juurde ka riigikogu valimistel?

Rõivase sõnul on mõistlik võtta üks samm korraga. Valimiste eapiiri allatoomine kohalike omavalitsuste valimistel ei tulnud tema sõnul üleöö.

Palun selgitage, kuidas on e-valimised kooskõlas põhiseadusega.

«Põhiseadus paneb paika, millised valimised Eestis toimuvad,» vastas Rõivas. Tema sõnul on e-valimised üks uuenduslik viis, mis annab inimestele rohkem võimalusi. «Riigi kohustus on teha kõik, et valimised oleks ka tulevikus turvalised: et tagatud on hääle salajasus, et ükski pahatahtlik organ ei saaks tulemustega manipuleerida ega e-valimisi kokku jooksutada,» rääkis Rõivas. Selleks on algusest peale kasutanud rahvusvaheliste ekspertide abi ja selline praktika peaks tema sõnul  ka jätkuma. «E-valimised on Eestis end õigustanud.»

Millal antakse Eesti rahvale õigus valida presidenti?

Rõivase sõnul on populaarne pakkuda välja, et president tuleks valida rahva poolt. «Aga siis peaksime me andma presidendile ka väga suure võimu, seda põhiseaduse koostajad aga ei soovinud.»

Kas vanemapensioni teema on maha maetud? Kas pensionid hakkavad tõusma igal aastal viis protsenti?

Vanemapension taastub Rõivase sõnul ülejärgmise aasta algusest ning samuti rakendub järgmise aasta algusest uus pensionilisa üksielavatele pensionäridele. «Pensionitõusust rääkides valetab see poliitik, kes lubab, et tema tõstab pensioni,» lisas Rõivas. «Mida kiiremini tõusevad eestis palgad, mida vähem on tööpuudust, seda paremini saab minna eesti eakatel.»

Kes on lemmik presidendikandidaat?

«Kui ütlen lemmiku välja, siis tema šansid vähenevad, nii et ma teadlikult väldin konkreetsete nimedega žongleerimist,» ütles Rõivas.

Kas Euroopa Liit laguneb, kui Suurbritannia astub sellest välja?

«Ma väga loodan, et ei lagune ja loodan, et Suurbritannia jätkab Euroopa Liidus,» ütles Rõivas. «Tean, et ka David Cameron loodab, et Suurbritannia jääb Euroopa Liitu.»

Mida te arvate okupatsiooni kahjunõude esitamisest Venemaale? Ei midagi materiaalselt, kas või mingisugune vabandus.

Rõivas on nõus sellega, et okupatsioon ja sellele eelnenud sõjakoledused puudutasid igaühte meist. «Kas me saame vabandust nõuda?» küsis ta. Iga vabandus on Rõivase sõnul tuhat korda võimsam, kui tuleb otse südamest, ilma et keegi survet avaldaks. «Usun, et kunagi tuleb aeg, kui Venemaal on päriselt demokraatia ja riigijuhtidel jätkub riigimehelikkust, et tunnistada, et okupatsioon oli karjuv ebaõiglus.»

Miks te kardate Edgar Savisaart?

«Võite olla päris kindel, et ma ei karda Edgar Savisaart ega ühtki teist poliitikut. Miks peaks?» ütles Rõivas. Ta rääkis, et ei näe võimalust teha valitsuse tasemel koostööd Savisaare juhitava erakonnaga, sest Savisaar ei suutnud välja öelda, kas Venemaa on agressor või kutsutud külaline. «Me peame olema solidaarsed nii Ukraina kui Gruusia inimestega,» lisas Rõivas.

Rahva seast esitas üks julge tüdruk küsimuse ka kõigile kolmele ministrile:

Mis te arvate, kas teie lastel on Eestis hea elada?

Saar ütles, et ta usub, et kõik poliitikud tahavad anda oma panuse, et homne oleks helgem ja kuigi alati ei tule see parimal viisil välja, tahab suurem osa neist lastele parimat. «Ma ei usu, et on palju poliitikuid, kes teeksid seda tööd, mida nad teevad, kui nad ei usuks, et see aitab kujundada ühiskonda, mis oleks nende lastele parim,» kommenteeris Saar.

Tsahkna sõnul on laste heaolu nimel tegutsemine kõige tähtsam ülesanne. «Kindlasti tahaksin ma oma lastega rohkem koos olla, aga praegu on see aeg, kus tuleb teha rohkem tööd, et lastel oleks hea elada,» ütles Tsahkna. Tema sõnul on riik juba astunud suured sammud edasi, sest lastetoetused saavad olema 400 eurot kuus ning kehtima hakkas uus lastekaitseseadus. Tsahkna juhtis tähelepanu ka probleemile, et kui Eesti pered tahavad saada rohkem kui kaks last, siis tegelikult saadakse vähem kui kaks last. «Meie kõigi ülesanne on tekitada olukord, kus Eesti mehed ja naised saaksid oma unistuse täide viia.»

Rõivase sõnul valitseb selles küsimuses valitseb sajaprotssendiline üksmeel, kõik valitsusliikmed annavad tema sõnul oma maksimumi, et lastel oleks hea olla. «Meil tuli hiljuti juttu, et valitsuse liikmetel on kokku üle 30 lapse ehk keskmiselt 2,2 last valitsusliikme kohta,» rääkis Rõivas.