Uuring: enamik sõidukijuhte ületab sageli kiirust

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kiiruskaamerad Pärnu maanteel.
Kiiruskaamerad Pärnu maanteel. Foto: Liis Treimann

Suurem osa Eesti sõidukijuhte ületab sageli kiirust ning lubatust 10 km/h võrra kiiruse ületamine on enamiku juhtide hinnangul üldiselt aksepteeritav, selgub maanteeameti tellimusel valminud sõidukiiruse teemalisest küsitlusest.

93 protsenti mullu sügisel tehtud küsitlusele vastanud meestest ja 88 protsenti naistest tunnistas, et nad ületavad linnadevahelistel põhiteedel sageli kiirust. Peamiselt jääb kiiruseületamine meeste puhul vahemikku 6-10 km/h (48 protsenti) ja naiste puhul vahemikku 1-5 km/h (44 protsenti). 14 protsenti meestest ja viis protsenti naistest ületab enda sõnul sageli kiirust 11-20 km/h võrra. Üks protsent meestest ületab enda sõnul sageli kiirust rohkem kui 20 km/h võrra. Samas on selliste naiste osakaal nullilähedane, vaid üks küsitletud 410 naisest ütles, et ületab sageli kiirust rohkem kui 20 km/h võrra.

Väiksematel teedel kihutatakse vähem

Väiksematel ja kohalikel maanteedel ületab kehtestatud piirkiirust sageli 87 protsenti vastanud meestest ja 85 protsenti naistest. Erinevalt põhimaanteedest ületavad juhid väiksematel teedel piirkiirust vähem.

40 protsenti meestest ja 50 protsenti naistest ületab enda sõnul väiksematel maanteedel kiirust vahemikus 1-5 km/h võrra ning 39 protsenti meestest ja 30 protsenti naistest 6-10 km/h võrra.

Linnades ja asulates tunnistas sageli kiiruse ületamist 77 protsenti meestest ja 61 protsenti naistest. 43 protsenti vastanud meestest ja 44 protsenti naistest ületab linnades asulates sageli lubatud piirkiirust 1-5 km/h võrra ning 29 protsenti meestest ja 15 protsenti naistest 6-10 km/h võrra.

Kiiruseületamist peetakse üldiselt lubatuks

Küsitluses osalenud juhid pidid oma kiiruseületamist põhjendama ning valida sai mitu vastusevarianti.

75 protsenti juhtidest põhjendas kiiruseületamist sellega, et kuni 10 km/h võrra lubatust kiiremini sõitmine on üldiselt aksepteeritav. 64 protsenti juhtide sõnul juhtub kiiruseületamine sageli kogemata, 62 protsendi sõnul on kiiruseületamine tingitud teiste liiklejate kiirusest ning 62 protsendi sõnul sellest et kehtestatud kiiruspiirang ei vasta liiklustingimustele. 60 protsenti juhtidest põhjendas kiiruseületamis kiirustamisega, 39 protsenti kiire sõidu nautimisega, 17 protsenti auto võimekuse proovimisega ning 14 protsenti väikese vahelejäämise riskiga.

Kuigi enamik auojuhte ületab sageli kiirust, pooldab valdav enamik juhte liiklusolukorra parandamiseks politsei järelevalve tõhustamist ja kiiruskaamerate paigaldamist teele. 86 protsenti küsitlusele vastanud juhtidest toetab kiirustabloode paigaldamist teedele, 86 protsenti liikluskasvatuse tõhustamist, 81 protsenti politsei järelevalve tõhustamist, 79 protsenti juhtide teadlikkuse tõstmist kampaaniate ja koolitustega. 68 protsenti juhtidest toetab autodesse elektrooniliste seadmete paigaldamist mis hoiataks kiiruse ületamise eest või takistaks seda. Karistuste karmistamist pooldab 53 protsenti ning künniste, ringristmike ja teekitsenduste rajamist liikluse rahustamiseks 44 protsenti juhtidest.

Sõidukiiruse teemalise küsitlusuuringu viis mullu sügisel läbi Valikor Konsult OÜ. Küsitlusele vastas 1000 sõidukijuhti, neist 590 meest ja 410 naist. Vastanuid oli kõikjalt Eestist ning kõikidest vanusegruppidest.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles