Välisminister Marina Kaljurand teatas täna Vabaerakonna üritusel «Vabaerakond kohtub presidendikandidaadi kandidaatidega», et ta on valmis kandideerima presidendiks, juhul kui keegi riigikogu liikmetest teeb talle sellise ettepaneku.
Kaljurand on valmis kandideerima presidendiks (16)
23. aprill 2016, 16:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ma ei sea ennast (presidendi)kandidaadi kandidaadiks. See õigus on teil riigikogu liikmetel. Kui keegi riigikogu liikmetest peaks selle ettepaneku tegema, siis ma vastan «jaa». Jah, ma olen valmis seda tegema. Jah, ma olen valmis vastutama,» sõnas ta.
Kaljurand ütles, et see mõte ei tekkinud tema peas, vaid selle on öelnud välja Eesti rahvas oma avaliku toetusega talle. «Mõtlesin presidendiks kandideerimise peale eelmise aasta sügisel, kui vaatasin toetusnumbreid. Mulle läks see südamesse ja ma hindan seda,» seletas ta.
End erakondadeüleseks presidendikandidaadiks pidav Kaljurand märkis Postimehele, et tal on head võimalused saada presidendiks. «Kui ma peaksin seda võimatuks, siis ma ei oleks täna «jaa» öelnud.»
Kaljurand rääkis, et ta ei hakka eraldi kampaaniat pidama. «Ma olen täna Eesti Vabariigi välisminister. Nii et ma jätkan praegu seda tööd. Täna kohtusin Vabaerakonnaga ja vastasin küsimustele. Ja kui kellelgi on veel mulle küsimusi, siis loomulikult ma vastan nendele.»
Välisministri sõnul on Reformierakonna juhatus sel nädalal teada andnud, et kaalub teda partei presidendikandidaadi kandidaadina koos Siim Kallase ja Urmas Paetiga.
Rääkides presidendi rollist, peab Kaljurand riigipea esmaseks ülesandeks tagada Eesti rahvale kindlustunne. «Presidendi poole vaadatakse siis, kui tuntakse, et kellelegi tehakse liiga. Ka siis peab ta sekkuma, kui mõni päevapoliitiline teema läheb vales suunas,» leidis Kaljurand.
Kaljuranna hinnangul vajatakse kindlustunnet eelkõige põgenikega ja terrorismiga seotud teemadel. «Valitsuse liikmena näen, et me teeme häid otsuseid, aga me ei suhtle piisavalt inimestega,» rääkis ta ja lisas, et Eesti on siinkohal teiste riikide vigadest õppinud ja seetõttu käitunud vastutustundlikult.
Samuti leiab Kaljurand, et president peaks jälgima rohkem Eestis toimuvaid arenguid. «President ei ole loomulikult peaminister ehk ta ei tööta igat konkreetset poliitikat, igat konkreetset seisukohta, aga kindlasti peab ta vaatama, et kõigi nende poliitikate elluviimisel arvestatakse võimalikult paljude arvamustega,» sõnas ta. Näiteks haldusreformi puhul on tema hinnangul tähtis, et arutellu kaasatakse nii kohalikke omavalitsusi kui ka kodanikuühiskonda.
Vabaerakond on teatanud, et hakkab korraldama avatud kuulamisi, et saada rohkem aimu nende inimeste seisukohtadest, keda on avalikkuses sobivate presidendikandidaatidena esile tõstetud. Erakond kuulab võimalikke kandidaate, kes võiksid pälvida erakonna ja riigikogu fraktsiooni liikmete toetust kui mitte esimeses, siis võib-olla teises või kolmandaski ringis.
Pärast Kaljuranna kuulamist kohtub Vabaerakond Allar Jõksiga 28. aprillil Tartus, Indrek Tarandiga 6. mail Tallinnas ja Jaak Jõerüüdiga 13. mail Tallinnas.
Oma soovist presidendiks kandideerida teatas 16. aprillil Euroopa Komisjoni endine asepresident, Reformierakonna auesimees ja ekspeaminister Siim Kallas. Reedel teatas Jaak Jõerüüt, et on valmis presidendiks kandideerima.