Viimase aastakümne jooksul on Eesti koolides asunud õppima väga erineva kultuurilise taustaga noori. Koolile võib esmakordne kokkupuude kultuurilise kirevusega olla ehmatav. Mida teha, kui klassis on grusiin, albaanlane või roma laps, kellel ka kodus keeletuge ei ole; või – appi-appi! – vietnamlane või süürlane, kes ei valdagi muud keelt, peale oma emakeele?
Kui siiani on olnud teise emakeelega lapse kooli sattumine olnud pigem üksikjuhtum, siis nüüd ulatub nende laste arv ligi kahesajani ja see kasvab umbes 30 – 50 lapse võrra aastas. Seetõttu käivitasid 2014. aasta sügisel MTÜ ProDia, SA Omanäolise Kooli Arenduskeskus ning Integratsiooni ja Migratsiooni SA Meie Inimesed projekti „Uusimmigrant-lastele ja roma lastele suunatud õppenõustamise kvaliteedi parandamine“. Projekti käigus on 14 kogemusseminaril osalenud kokku 51 koolijuhti, 127 õpetajat ja 47 õppenõustajat. Seitsmel täiendkoolitusel osales 73 Rajaleidja keskuse õppenõustamisspetsialisti. Ühtlasi on loodud SA INNOVE kodulehel veebikeskkond „Muu kodukeelega laps“, millest saab leida juhiseid ja soovitusi nii õpetajatele, koolijuhile kui lapsevanemale. Need tõid juurde praktilisi oskusi ja teadmisi osalejatele. Kogemusseminaridel osalenud õpetajad ja koolijuhid said kindlust juurde, et nad saavad hakkama roma ja uusimmigrant-päritolu õpilaste sujuva kohanemisega klassiruumis. Rajaleidja keskused saavad nüüd õpetajaid ja koolijuhte toetada uusimmigrant-lapse või roma päritolu lapse kooli saabudes samm-sammulise tegutsemise osas.
Kogemusseminarid tõid kokku väga hea praktikakogemusega õpetajaid, kes on individuaalsest õppekavast loonud väga tõhusa tugimehhanismi ja said oma kogemust teistega jagada. Täiendav väljakutse siiski jääb – kuidas teadlikult suunata kultuuridevahelist dialoogi? Koolitusvajadusena on korduvalt välja toodud ka soov saada teadmisi, kuidas, kelle poolt ja kellega koos laste haridusvajadust kaardistada; lapsekesksest võrgustikutööst eesmärgiga mõjutada hoiakuid ja suurendada eri osapoolte koostööd; erinevate koolide praktikast aine- ja keeleõppe lõimimisel – seega lõimitud aine-ja keeleõppe metoodikast; motivatsiooni ärgitamisest ja hoidmisest.
Kokku võttes on üldpilt pigem põnevust ja adrenaliini tekitav kui hirmutav. Need koolid, kes on esialgsest ehmatusest üle saanud, on väga hästi hakkama saanud, sest õpetajad on õpik-töövihik stiilis õppeprotsessi asemel hakanud rohkem rakendama aktiivõpet, projektitööd, kaasanud aktiivselt lapsevanemaid. Kindlasti jätkuvad sarnased koolitused ja nõustamised abivajavatele koolidele ka edaspidi.
Projekt „Uusimmigrant-lastele ja roma lastele suunatud õppenõustamise kvaliteedi parandamine" on rahastatud Euroopa Majanduspiirkonna (EMP, www.eeagrants.org/) toetuste programmi „Riskilapsed ja –noored" avatud taotlusvoorust „Kaasamine ja sekkumised haridussüsteemis". Programmi viivad üheskoos ellu Haridus- ja Teadusministeerium, Justiitsministeerium ja Sotsiaalministeerium. Programmi rakendusüksuseks on Eesti Noorsootöö Keskus ning partneriks Norra Kohalike Omavalitsuste ja Regionaalsete Omavalitsuste Liit. Lisainfo programmi kodulehelt www.entk.ee/riskilapsedjanoored/ ja Facebook'ist www.facebook.com/RiskilapsedJaNoored