Kuigi presidendi valimiskorra muutmine oli jutuks juba 2011. aasta valimistel ning kandidaatide esitamise tähtaja pikendamise lubadus on sees olnud kahes järjestikuses koalitsioonileppes, pole muudatust tehtud ja tegemata võibki see jääda. Reformierakonna fraktsiooni aseesimees Martin Kukk ütleb otse, et kehtivat korda pole muuta tarvis.
Poliitikud on olnud aastate jooksul vähemalt sõnades üsna üksmeelsed, et praegust korda, mille järgi saab presidendikandidaate registreerimiseks esitada neljandast kuni teise päevani enne esimest riigikogus toimuvat valimisvooru, tuleks muuta. Kui tuua kandidaatide ülesseadmise tähtaeg senisest varasemaks, välistaks see võimaluse, et viimasel minutil toodaks mängu must hobune, kelle taustast ja vaadetest keegi midagi ei tea. Valimistel osalejad ja nende toetajad oleksid varem ametlikult teada ning kandidaadid saaksid ennast ja oma seisukohti tutvustada senisest pikemal perioodil.
Muudatusest hakati rääkima juba 2011. aastal toimunud presidendivalimistel, kui Keskerakonna kandidaadina valimistel osalenud eurosaadik Indrek Tarand tuli oma teesidega välja alles vahetult enne avavooru, öeldes, et ei saanud programmi varem esitada, sest polnud ametlik kandidaat.
Parlamendi põhiseaduskomisjon arutas presidendi valimiskorra muudatusi 2014. aasta veebruaris komisjoni toonase esimehe, reformierakondlase Rait Maruste ettepanekul ning avaldas presidendikandidaatide ülesseadmise tähtaja varasemaks toomisele toetust.
Samuti pidas komisjon kaalumist väärivaks ideed, et kandidaatide ülesseadmiseks saaks ettepanekuid teha senisest laiem ring inimesi, näiteks 500 või 1000 kodanikku, ehkki ettepanek ise ei oleks parlamendile siduv. Põhiseaduse kohaselt saab kandidaate üles seada vähemalt viiendik riigikogu koosseisust ehk vähemalt 21 riigikogu saadikut.
Komisjon arutas ka, kas seaduses tuleks ette näha kandidaatide minimaalne arv ning kas valimiste teise vooru peaks saama tuua kandidaate, kes esimeses voorus ei osalenud. Praegune kord näeb ette, et kui esimeses valimisvoorus presidenti ei valita, korraldatakse parlamendis teine voor, kus tuleb kandidaadid uuesti esitada. Samuti tuleb kandidaadid üles seada valimiskogus, kui ka riigikogu teises ega kolmandas hääletusvoorus ei saa ükski kandidaat piisavalt palju hääli.
Põhiseaduskomisjon otsustas toona arutelu jätkata ning presidendivalimiste korra ajakohastamine ja kandidaatidele pikema avaliku debati võimaldamine sai lubadusena kirja ka kuu aega hiljem allkirjastatud Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) koalitsioonilepingusse. Paraku tuli valitsusel aasta hiljem, enne mulluseid riigikogu valimisi koalitsioonilepingu täitmise kokkuvõttes nentida, et leppepunkt on täitmata, sest riigikogu pole muudatusi algatanud.
Põhiseaduskomisjoni toonase aseesimehe, Keskerakonda kuuluva Tarmo Tamme hinnangul puudus koalitsioonierakondade esindajatel muudatuste tegemiseks poliitiline tahe, mistõttu initsiatiiv vaibus ja teema jäeti sinnapaika. «Kui koalitsioonil oleks tahe olnud, siis nad oleks need muudatused ka ellu viinud. Riigikogus sõltub ju kõik koalitsiooni tahtest, opositsioonil on vähe kaasarääkimisõigust,» ütles ta.
Toonase justiitsministri, praegu SDE fraktsiooni juhtiva Andres Anvelti sõnul jäid muudatused soiku aga seepärast, et vaja olnuks muuta põhiseadust, kuid ainuüksi kandidaatide esitamise tähtaja pärast ei tahetud seda teed valida. «Ma toetan paljude teiste poliitikute arvamust, et põhiseadust tervikuna peaks redigeerima, vaatama üle väga erinevad asjad ja nende hulgas võiks olla ka see. Üksi sellepärast minna põhiseadust muutma pole mõtet, see ei muuda Eesti inimese elus mitte midagi,» ütles ta.
Sama lubadus jõudis kõigest hoolimata ka praegusesse, Reformierakonna, SDE ning Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) koalitsioonileppesse, mis allkirjastati mullu aprillis. Sügisel võttis justiitsministeerium presidendi valimiskorra muutmise põhiseaduslikke piire analüüsides seisukoha, et muudatused saaks siiski ära teha presidendi valimise seaduses ehk põhiseadust puutumata.
IRLi kuuluv justiitsminister Urmas Reinsalu nentis novembris põhiseaduskomisjonile saadetud kirjas, et kehtiv valimisseadus võimaldab kandidaatidel end ja oma programmi tutvustada vaid ühe päeva jooksul, mis ilmselgelt on tugevaimate argumentide väljaselgitamiseks ebapiisav aeg. «Minimaalseks võimalikuks argumentide esitamise ning nende kaitsmiseks vajalike väitluste toimumise ajaliseks perspektiiviks saab pidada kaht nädalat. Sel juhul saab samades ajaraamides toimuda valimisdebatt ka valmiskogus toimuvate valimiste eelselt,» kirjutas ta.
Minister tegigi komisjonile ettepaneku täpsustada valimisseaduses esimese hääletusvooru toimumise aega nii riigikogus kui valimiskogus ja sätestada, et kandidaate saab registreerimiseks esitada 18.–14. päevani enne esimest hääletusvooru.
Reinsalu ütles Postimehele, et toonaste ettepanekute alusel oleks riigikogu pidanud muudatused jõustama juba tänavusteks presidendivalimisteks. Tema sõnul näitab muudatuste vajadust ka praeguste valimiste eel tekkinud olukord, kus on juba välja tulnud hulk kandidaadi kandidaate. «Kehtiv põhiseadus ei võimalda väga suurt mänguruumi, aga loetud tundide asemel on võimalik anda paarinädalased tsüklid ja minu meelest oleks mõistlik seda teha,» rääkis ta ja lisas, et sel juhul saaksid kandidaadid valimiseelsetel debattidel osaleda palju kindlamal alusel.
Kuigi nelja kuu pärast toimuvateks presidendivalimisteks ei saa valimisseadust nüüd enam muuta, leidis Reinsalu, et riigikogu peaks muudatused ikkagi algatama. «Ilmselgelt ei ole realistlik seda teha loetud nädalad enne valimisi, see poleks stiililises mõttes paslik, aga eks see praegune arutelu, mis on presidendivalimiste teemal vallandunud, mõjub ka teatud iseseisva signaalina põhiseaduskomisjonile,» ütles Reinsalu, kes nentis, et kord on parlamendid kiiremad, kord aeglasemad ja mõnikord tuleb hoogu võtta mitu korda.
Teistsugusel seisukohal on Reformierakonna fraktsiooni aseesimees, põhiseaduskomisjoni kuuluv Martin Kukk, kelle hinnangul ei vaja kehtiv presidendivalimiste kord üldse muutmist. «Sel lihtsal põhjusel, et tänane kord ei sea ajalisi piiranguid kandidaadi ülesseadmisele, mis on olemuselt poliitiline tahteavaldus ning mida võib väljendada sõltumata kuupäevast või kellaajast,» ütles ta.
Ta meenutas, et Toomas Hendrik Ilvese esitas Reformierakond uuesti presidendikandidaadiks juba 2010. aastal ehk rohkem kui aasta enne, kui riigikogu ta tagasi valis. «Tõsi, tähtajalised piirangud on kandidaatide registreerimisele vabariigi valimiskomisjoni poolt, aga tegemist on pigem formaalse toiminguga,» lausus ta.
Kuke sõnul on kandidaatide esitamise teemat käsitlenud ka parlamendierakondade esindajatest moodustatud põhiseaduskomisjoni töörühm, mis leidis, et pelgalt registreerimistähtaegade muutmisega vähem kui pool aastat enne presidendivalimisi eraldi tegelema ei hakata.