Olukorras, kus presidendikandidaatide ametlik ülesseadmine algab vaid loetud päevad enne esimest hääletusvooru, võiksid erakonnad vabatahtlikult kokku leppida, et teatavad juba aegsasti, millise kandidaadi ja kelle häältega nad riigikogus üles seavad. Parlamendierakondade poliitikud ütlevad, et selline kokkulepe näitaks poliitilist kultuuri, kuid ometi ei suhtu nad selle võimalikkusesse väga suure optimismiga.
Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluva justiitsministri Urmas Reinsalu hinnangul oleks õilis, kui erakonnad avaldaksid selge sõnaga oma seisukoha näiteks võidupühaks. «Samas on selge see, et ükskõik milline partei ise oma kandidaati ei tutvusta ja ei ütle, et ta on sellele kandidaadile jäägitult andunud,» lausus ta.
Reinsalu märkis, et kui Eesti poliitilises kultuuris õnnestuks siiski jõuda olukorda, kus oleks aegsasti teada, millised poliitikud kelle presidendikandidaadiks esitavad, siis annaks see ka kandidaatidele endile debattides osalemiseks tugevama aluse. Tema sõnul saaksid valimistel osalejad sel juhul näidata, et nad pole virtuaal- või kummituskandidaadid, vaid neil on konkreetsed toetajad, kes nad riigikogus või valijameeste kogus üles seavad.
«See annab tugevama legitimatsiooni nendele kandidaatidele ja see annab võimaluse uurida ja nõuda aru ka nendelt isikutelt, kes on ühe või teise kandidaadi kasuks oma valiku langetanud. See on kindlasti üks poliitilise kontrolli mehhanism,» ütles Reinsalu, kelle hinnangul ei soovi ka ühiskond näha arusaamatuid viimase hetke kokkuleppeid.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimees Andres Anvelt leidis samuti, et erakondade kokkulepe annaks kandidaatidele debattides osalemiseks kindlama tunde. «Kandidaadil, kes ei tea, kas talle üldse mingit toetust tuleb, on motivatsioon hoopis teistsugune kui kandidaadil, kellel on ette näidata paberileht 21 allkirjaga või vähemalt kahe-kolme erakonna juhtide avalik deklaratsioon, et nad teda toetavad,» nentis ta ja lisas, et ühtlasi paneks see kandidaadile selgema vastutuse.
Samas on küsimus tema sõnul poliitilises kultuuris ja tahtes. «Kõik see on võimalik ja ma väga seda pooldan, aga vaadates parlamendi killustatust, siis ma ei ole väga optimistlik, kuigi tahaks hirmsasti olla,» ütles ta ja lisas, et tema hinnangul peaksid erakondade esimehed tegema esmalt omavahel palju kõvemat tööd, et otsida ühist kandidaati.
Ühise kandidaadi otsimise vajadust rõhutas ka Reformierakonna riigikogu fraktsiooni aseesimees Martin Kukk, kes nimetas erakondade kokkulepet kandidaatide ülesseadmise aja osas teoreetiliselt võimalikuks. «Kõige lihtsam on seda kokku leppida võimaliku ühiskandidaadi osas, aga see on poliitiliste kokkulepete, mitte seadusandja pärusmaa,» ütles ta.
Tema sõnul on Reformierakond teinud erakondadele ettepaneku otsida ühist kandidaati, kel oleks parlamendis vähemalt 68 saadiku toetus, ning aeg peab näitama, kas selline kandidaat on võimalik leida. «Reformierakonnal on kolm tugevat pretendenti ning see, kes ja millises voorus kandidaadiks esitatakse, sõltub ikka rohkem meie võimalikest partneritest nii parlamendis kui valijameeste kogus,» ütles Kukk, kelle sõnul on valikuraskus seega Reformierakonna partneritel. «Sest milline ratsionaalne mõte oleks esitada kandidaadiks Siim Kallase või Marina Kaljuranna asemel Urmas Paet, kui näiteks mõni arvestatav poliitiline jõud ta protsessi alguses juba välistab, või ka vastupidi?»
Keskerakonda kuuluva riigikogu liikme Tarmo Tamme hinnangul oleks erakondadeülene heasõbralik kokkulepe tervitatav, sest siis ei saaks keegi viimasel minutil tagatubades kokku lepitud kandidaadiga üllatada. «Iseenesest see näitaks poliitilist kultuuri,» lausus ta ja kinnitas, et Keskerakonna taha taoline kokkulepe kindlasti ei jääks.
Tema sõnul võiks kandidaadid ja nende toetajad teada olla vähemalt kuu aega enne esimest hääletusvooru ehk hiljemalt juuli lõpuks. «Keskerakond on küll selliseks kokkuleppeks valmis ja me tervitame, kui milleski suudetaks poliitiliste jõudude vahel kokku leppida ega püütaks kedagi ei tea milliste käikudega üle trumbata,» ütles Tamm.
Riigikogus toimub presidendivalimiste esimene hääletusvoor 30. augustil.