Ehkki Triin Tulevi raamatu «Elus» hävitamist võib pidada pretsedendiks, kuna kirjastaja korjas selle müügilt ilma kohtuotsuseta, siis tegelikult on vaidlusi erinevate teoste sisu üle olnud üsna palju. Neist viimane jääb eelmisesse nädalasse.
Ülevaade raamatutest, mida on saatnud skandaalid ja müügilettidelt eemaldamine
/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
/nginx/o/2013/06/13/1827736t1hca5d.jpg)
29. aprill 2016, 12:51
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Kirjastuste Liidu tegevjuht Kaidi Urmet nentis, et tegelikult peaksid kirjastajad kokku istuma ja viimaseid juhtumeid laiemalt analüüsima. «Arutelu kirjastajatele ja kaubastajatele koos näiteks prokuratuuri ja võib-olla politsei ja juristiga ei oleks halb mõte. Eks tuleb sõnastada kõigepealt see konkreetne soov ja vajadus, siis otsida inimesi, kes oleks valmis sel teemal arutama ja pakkuma nõu,» ütles Urmet, kelle sõnul on variant töötada kirjastajatele välja näiteks hea tava või käitumisjuhend.
Tänane Postimees kirjutas, kuidas Ajakirjade Kirjastus korjas lettidelt Triin Tulevi aasta aega müügil olnud raamatu «Elus», saatis selle hävitamisele ja kirjutas kahju korstnasse. Nimelt väidab raamatu üks põhilisi asjaosalisi, Tulevi endine elukaaslane ja naise peksmises süüdi mõistetud Rasmus Vesiloo, et Tulev on tema kohta raamatus korduvalt valetanud. Kui raamatu välja andnud kirjastus asja uurima hakkas, selguski, et hulka väiteid nii vägivalla kui ka varasema kooselu detailide kohta pole naisel võimalik tõendada. Vesiloo on esitanud Tulevi vastu ka tsiviilhagi valede väidete ümberlükkamiseks ja moraalse kahju hüvitamiseks.
Tulevit Vesiloo kohtuvaidluses esindanud Maria Mägi-Rohtmets ütles, et raamatu avaldamise osas tal Tuleviga õigusabilepingut küll polnud ja ta pole raamatut ka lugenud, kuid advokaadi hinnangul räägib Tulev oma raamatus isiklikest läbielamistest, mida sageli polegi võimalik tõendada.
Postimees meenutab juhtumeid, kus teose sisu üle on vaidlus tekkinud, kuid üksikutel juhtudel on see lõppenud teose müügist korjamisega.
«Kuidas seksist rõõmu tunda»
Möödunud nädalal tekitas Tõnn Sarve e-raamatu esikaas küsimusi, mistõttu mitmed teose levitajad eemaldasid esikaane pildi. Seal oli kujutatud nimelt noort alaealist tüdrukut. Lisaks tekitab küsimusi ka sisu. Postimehele teadaolevalt Eesti Digiraamatute Keskus e-raamatut praegu ei levita, kuna oodatakse politsei ja prokuratuuri seisukohta. «Kui seisukoht on see, et pole probleemi, siis me levitame seda edasi. Kui see ei vasta õigusnormidele, siis me ütleme kliendile, et ei saa sellega edasi tegeleda,» kinnitas digiraamatute keskuse juhatuse liige Ain Lausmaa.
Põhja prefektuuri pressiesindaja Helen Uldrich lausus Postimehele, et politseile on veebikonstaabli kaudu vastav info juba esitatud. «Kontrollime fakte ja kui seal peaks ilmnema süüteo ilming, siis kujundame oma seisukoha, kas tuleb kriminaalmenetlus.»
Teose esikaanepildi tõttu on mitmed inimesed võtnud sõna feministide Facebooki grupis «Virginia Woolf sind ei karda!». Tõnn Sarv jagas ka seal selgitusi. Tema sõnul on «Kuidas seksist rõõmu tunda» kaanekujundus tehtud raamatu vastu huvi tekitamiseks. «Pildil oleva isiku vanusel ei ole selles mõttes mingit tähtsust. Igaühel on vabadus endale ette kujutada mida iganes,» kirjutas ta.
«Andrus Ansip – halva iseloomuga tark poiss»
Aasta algul rahuldas ringkonnakohus ärimees Alexander Kofkini hagi Kadri Paasi, Katariina Krjutškova ja OÜ Vaba Kiri vastu väärate faktiväidete ümberlükkamiseks ning valede ja au teotavate faktiväidete ja ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks.
Sellega jäi jõusse varasem maakohtu otsus, mis kohustas autoreid ja kirjastust kümne päeva jooksul otsuse jõustumisest väljaannetes Postimees, Eesti Päevaleht, Eesti Ekspress, Õhtuleht ja Delfi ning raamatu «Andrus Ansip – halva iseloomuga tark poiss» Facebooki lehel teadaande, et raamatus on avaldatud Kofkini kohta ebaõigeid andmeid.
Ühtlasi kohustas kohus vaidlusaluste lausete eemaldamist ka avalikult kättesaadavatest ning elektrooniliselt levitavatest e-raamatutest.
«Kaval Kilk ja kaksteist lolli»
Mullu novembris korjati raamatupoodidest ära ärimees Rein Kilgi tehingutest pajatav raamat «Kaval Kilk ja kaksteist lolli», mille autoriteks Tarmo Teeväli ja Jaano Martin Ots. Kilk pidas raamatut laimuks. Rahva Raamatu turundusjuht Airi Ilisson-Cruz selgitas tol korral, et raamatuäri sai Rein Kilgi advokaadibüroolt nõudekirja raamatu müümine lõpetada seoses raamatu kirjastaja Raamatuvägi OÜ vastu esitatud nõuetega. Raamat jõudis müügil olla vaid mõne päeva.
«Vältimaks võimalikke nõudeid Rahva Raamatu vastu, pidasime õigemaks antud raamatu müük peatada kuni vaidluse lõpuni,» lisas turundusjuht.
Detsembri alguses jõudis raamat tagasi müügile. «Kuna Rein Kilk ja tema advokaadid ei esitanud meile nõutud ajaks kohtumäärust, mis kohustaks raamatu levitamise peatama, ega esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et nõue on kohtusse esitatud, siis jätkab Rahva Raamat raamatu levitamist,» selgitas raamatuäri turundusjuht detsembris.
«Isamaa tagatuba»
Mullu kaotas Isamaa ja Res Publica Liidu nimekirjas riigikokku valitud ajakirjanik Kalle Muuli lõplikult kohtuvaidluse vandeadvokaat Üllar Talvistega, kes süüdistas Muulit raamatus «Isamaa tagatuba» valeväidete edatamises, kirjutas BNS.
Talviste sai nimelt Muuli raamatus omaette peatüki pealkirjaga «Advokaat Talviste lõppmäng», mille osas kohus andis õiguse Talvistele, rahuldades tema hagi valeandmete ümberlükkamise nõudes täielikult ning mittevaralise kahju hüvitamise nõudes osaliselt.
Kohus kohustas Muulit avaldama omal kulul valeandmeid ümber lükkava teadaande, lisaks pidid Muuli mittevaralise kahju osas Talviste kasuks välja käima 5000 eurot.
«Varjatud elu»
2015. aasta algul rahuldas kohus Mart Sanderi nõude ja keelas Raivo Kaeral levitada oma elulugu «Varjatud elu», mis sisaldas informatsioon just Sanderi kohta.
Kohtu hinnangul rikkus elulooraamatu autor Sanderi seksuaalelu ja tervislikku seisundit puudutavate andmete ilma nõusolekuta avaldamisel põhiseadusest tulenevat eraellu sekkumise keeldu.
Seejärel aga avaldas Kaer hoopis raamatu «Suurem kui elu», mis oli põhimõtteliselt keelatud raamatu muudetud versioon – värskenduse said tegelaskujud ning ka Mart Sanderist kõneleva peatüki kirjutas autor ümber. Raamat on suuematest raamatupoodidest leitav ka täna.
«Surnuist tõusnud mehed»
Enam kui viis aastat tagasi põhjustas briti ajakirjaniku Toby Harndeni Afganistani sõjast rääkiv raamat «Surnuist tõusnud mehed» Eestis pahameele, sest seal mainiti nimepidi ka hukkunud ja vigastatud Eesti kaitseväelasi.
2012. aasta kevadel ilmus eestikeelne raamat 900-lises tiraažis, mispeale läks üks raamatus nimetatud kaitseväelane Eestis tõlkeraamatu üllitanud kirjastuse vastu kohtusse. 2014. aasta märtsis määras kohus talle hüvitist ning kohustas kirjastust lõpetama tema delikaatsete isikuandmete õigusvastane töötlemine.
Toona vahendas ETV saade «Pealtnägija», et see oli teadaolevalt ka esimene kord pärast 1990. aastaid, kui kohus keelas Eestis sisu tõttu ära raamatu. Kusjuures, 2011. aasta märtsis põhjustas meediatormi see, et Briti kaitseministeerium ostis kokku ja lasi hävitada esimese tiraaži Toby Harndeni raamatust «Surnuist tõusnud mehed – lugu sellest, kuidas britid tegelikult Afganistanis sõdivad». Väidetavasti oli 24 000 raamatu hävitamise taga Eesti riigi surve kõige kõrgemal tasemel.
«Hüljatud Eesti moodi»
2003. aastal arestis kohtutäitur Tallinna linnakohtu määruse alusel Arnold Oksmaa elulooraamatu «Hüljatud Eesti moodi» kogu tiraaži, kirjutas uudisteagentuur BNS toona.
Kohtutäitur arestis politsei juuresolekul OÜ Siga ja Kägu väljaantava raamatutiraaži seniks kuni pidi jõustuma kohtuotsus Joel Steinfeldti poolt selle raamatu avaldamise vastu esitatud hagis. Hageja esindaja sõnul sisaldas raamat valeväiteid, millest võis avalikkus järeldada, et Steinfeldtil oli Oksmaaga seksuaalsuhe.