Eesti esindaja Euroopa Kontrollikojas Kersti Kaljulaid tunnistas, et viivitus temale ja mõnele ta kolleegidele ametijärglase leidmisel mõjutavad kontrollikoja tööd, aga pole midagi erakorralist.
Kaljulaid: viivitus teeb kontrollikoja töö keerulisemaks, kuid tuleme toime (2)
29. aprill 2016, 14:14
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«See teeb sisemise töökorralduse veidi keerukamaks, kuid pole iseenesest täiesti pretsedenditu olukord. Tuleme toime nii kollektiivselt kui ka mina isiklikult,» ütles Kaljulaid reedel BNS-ile. Kaljulaiu ametiaeg saab läbi nädala pärast, 6. mail.
«Euroopa leping näeb ette, et kontrollikoja liige jätkab uue saabumiseni. Sellest lähtuvalt ma alates 7. maist tööl käingi,» lisas Kaljulaid.
Kaljulaid viitas olukorrale, kus Eesti kõrval pole uut kontrollikoja liiget mai alguseks selgunud veel mitmel riigil, mille esindajad 6. mail vahetuma peaksid.
«Kahtlemata on kolleegid kontrollikojas märganud, et Eesti kandidaati (Euroopa Parlamendi - BNS) kuulamistele veel esitatud ei ole. Samamoodi puudub Ungari kandidaat. Malta kandidaat ei saanud parlamendi toetust ja oodatakse uut. Nii on meid mitu, kõik sarnases olukorras,» tunnistas Kaljulaid.
Euroopa Parlament andis 13. aprillil oma heakskiidu Sloveenia, Läti, Tšehhi ja Slovakkia esitatud kandidaadile Euroopa Kontrollikotta. Parlament lükkas tagasi Poola esitatud kontrollikoja uue liikme kandidatuuri ning Malta esindaja, kelle mõlema kandidatuurile parlamendi eelarvekontrolli komisjon negatiivse hinnangu andis. Malta esindaja võttis pärast seda ise oma kandidatuuri tagasi. Slovakkia esitatud Ladislav Balko kandidatuuri kinnitas europarlamendi üldkogu vaatamata sellele, et komisjonis oli ta saanud negatiivse hinnangu. Balko on ka riigi praegune esindaja kontrollikojas.
Kontrollikoja liikmete ametliku ametissemääramise õigus riikide valitsusi esindaval Euroopa Liidu nõukogul, kes teeb seda pärast europarlamendi hinnangu teatavakstegemist.
Euroopa Kontrollikojas peaks tänavu vahetuma kümme liiget, kuna see on seotud Euroopa Liidu laienemiste ning uute liikmesriikide esindajate üheaegse tööleasumisega kontrollikotta . Oma kandidatuuri ei ole veel esitanud Eesti, Ungari ja Leedu. Samuti ei ole oma kandidaati esitanud Küpros, mis ühines Euroopa Liiduga samal ajal kui Ida-Euroopa riigid ning Malta, kuid selle põhjuseks on asjaolu, et tema esindaja kotta nimetati pisut hiljem, mis tähendab, et tema ametiaeg lõppeb 1. novembril 2016. Teiste nimetatud riikide esindajatel saab ametiaeg läbi 6. mail.
Euroopa Kontrollikoja liikmed määratakse ametisse kuueks aastaks.
Eesti valitsus ei ole suutnud Euroopa Kontrollikoja uue eestlasest liikme osas seni kokkuleppele jõuda, mis tähendab praegune kontrollikoja liige Kersti Kaljulaid jätkab seal ametis ka pärast 6. maid, kui tema ametiaeg läbi saab. Kaljulaid ütles sel veebruari keskel BNS-ile, et jätkab kontrollikojas nii kaua, kuni tema kohale nimetatakse ametisse uus inimene.
«Mul ennustajavõimeid pole, ootan rahulikult ja kannatlikult,» ütles Kaljulaid reedel vastuseks BNSi palvele kommenteerida, millal võiks valitsus tema ametijärglase nimetada.