IRLi omavalitsuste sundliitmise idee jäi toetuseta

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Repro

Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) volikogu küsis laupäeval koalitsioonipartnerite Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) toetust omavalitsuste sundliitmiseks, ent jäi sellest ilma.


IRLi kuuluva regionaalministri Siim Kiisleri sõnul on mitu võimalust, kuidas sundliitmisel piire tõmmata, ent sundliitmise otsus ise tuleb ära teha ja seetõttu tahab ta saada ideele koalitsioonipartneritelt põhimõttelist toetust.

Kiisleri sõnul eelistab tema isiklikult sellist haldusreformi, kus omavalitsusteks jääksid praegused maakonnad ja viis suuremat linna. Senised omavalitsused võiksid aga jääda osavaldadeks, nagu Tallinnas on linnaosad.

Liiga pinnapealne kava


Samas pidas ta võimalikuks ka umbes 60–80 omavalitsuse loomist Eestis – nagu kavas, mis valmis kunagi Tarmo Looduse siseministriks oleku ajal.

Loodetud toetusest jäi IRL aga ilma. SDE teatas eile, et sunniviisiliselt ja eesmärki püstitamata ei saa haldusreformi teha. Sotsiaaldemokraatide riigikogu fraktsiooni liikme Kalvi Kõva sõnul on Kiisleri soovitatud sundliitmine vaid üks võimalustest, kuidas haldusreformi läbi viia.

«Millised eelised ja mõjud on sundliitmisel võrreldes vabatahtliku liitumise või kahetasandilise omavalitsussüsteemi rakendamisega, on põhiküsimused, millele sotsiaaldemokraadid ootavad argumenteeritud vastust ministrilt,» ütles Kõva.

SDE teatas, et on valmis arutama kõikehõlmava haldusreformi vajalikkust, ent ei pea õigeks keskenduda vaid haldusterritoriaalsele reformile. «Administratiivse surve või teiste meetodite rakendamise osas oleme valmis seisukoha võtma alles pärast reformi eesmärkide sõnastamist,» lisas Kõva.

Ka Reformierakonna peasekretär Kristen Michal ei toetanud sundliitmise ideed, vaid soovitas Kiisleril edasi minna eelmise regionaalministri Vallo Reimaa ajal valminud haldusreformi kavaga, mis ei näinud ette sundliitmist, vaid soovitas anda rohkem võimu omavalitsusliitudele.

Praegu omavalitsusi nõustava Reimaa sõnul ei ole sundliitmine tänapäeva Eestis reaalne, sest siin pole võimalik luua mudelit, mis sobiks ühelt poolt tihedalt asustatud Harjumaale ja teiselt poolt hõredalt asustatud ülejäänud Eestile.

Seetõttu ei saagi omavalitsusi Tallinnast ühendama hakata, vaid seda saavad teha vaid omavalitsused ise.

Kiisleri sõnul on Reimaa kava liiga pinnapealne ega puuduta peamist ehk omavalitsuste liitmise küsimust. Mis puudutab haldusreformi muid osi, näiteks riigi ja omavalitsuste ülesannete ümberjagamist, siis see eeldab Kiisleri arvates esmalt omavalitsuste arvu vähendamist.

Tööandjad toetavad


Näiteks annab riik praegu raha maaliinide transpordi arendamiseks maavalitsustele. Kui omavalitsused oleksid pärast reformi sama suured kui praegu maakonnad, oleks loogiline, et riik annaks ühistranspordi toetuse otse omavalitsustele, kes saaksid siis selle liita rahale, mis nad ise maksavad näiteks koolibusside ülalpidamiseks.

Sundliitmise suhtes skeptilise avaldusega esines nädalavahetusel opositsiooni kuuluv roheliste erakond, sellele on vastu ka Rahvaliit. Toetust on sundliitmisele avaldanud tööandjate keskliit.
---------------------------------------

Reimaa reformiplaan 

Eelmise regionaalministri Vallo Reimaa ametiaja lõpuks hakkas valmis saama kava korrastada ülesannete jagamist riigi ja omavalitsuste vahel.

Nimelt on seoses valdade väiksusega osa omavalitsuste ülesandeid antud maavalitsustele, ent see on õiguskantsleri hinnangul sobimatu. Maavalitsus on järelevalveorgan, mis ei tohiks ise langetada otsuseid näiteks bussiliinide toetamise kohta, sest järelevalvaja ei tohi olla ka otsuste tegija.

Vallad on selle probleemi lahendamiseks loonud omavalitsusliite, mis tegutsevad aga MTÜdena. See tähendab, et riik ei saa oma ülesandeid neile üle anda. Pealegi ei kuulu liitudesse kõik omavalitsused.

Reimaa kava nägigi ette omavalitsusliitudele mingi õigusliku kuju andmist, mis võimaldaks riigil anda neile osa oma ülesandeid ja ka vastava raha. Omavalitsusliitudesse kuulumine oleks omavalitsustele kohustuslik.

Plaani lõpuleviimisele sai saatuslikuks IRLi vastuseis, kes lõpetas töörühmades osalemise ja võttis Reimaa ministrikohalt maha. Reimaa kava järgi oleks omavalitsusliitudega seonduva täpsustamisele järgnenud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ümberkirjutamine ja asendamine uuega. (PM) 

Kiisleri reformikava 

Regionaalminister Siim Kiisleri reformikaval on radikaalne ja natuke vähem radikaalne variant.

Radikaalse variandi järgi jääb Eestisse uuest aastast vaid 20 omavalitsust ehk kõik praegused maakonnad ning viis suuremat linna: Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu ja Kohtla-Järve.

Maavalitsused nende senisel kujul kaovad ära ja nende ülesanded tuleb anda mõnele teisele riigiasutusele.

Kiisler pakkus ka, et senised omavalitsused võiksid jääda osavaldadeks, nii nagu Tallinna või Kohtla-Järve linnas on linnaosad.

Vähem radikaalne kava sarnaneb põhimõtteliselt sajandi alguses toonase siseministri Tarmo Looduse koostatud kavaga ja põhineb suuresti tollal tehtud uuringutel. Selle järgi jääks Eestisse omavalitsusi 60–80.

Kiisler tõi välja, et näiteks Valgamaal on räägitud ühinemisest kolme suurde omavalitsusse ja Harjumaal ühinemisest kahte suurde omavalitsusse, millest üks jääks Tallinnast itta ja teine läände.

Tarmo Looduse kava elluäratamine jätakski igasse maakonda vaid mõned vallad ja suurimad linnad. (PM) 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles