Raport: Soome osaleks vaid piiratult Balti riikide kaitsmises

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Soome sõdur.
Soome sõdur. Foto: SCANPIX

Kui Soome astuks NATO liikmeks, ootab allianss võimaliku konflikti puhkemisel ka Soome aktiivset osalemist kollektiivkaitses ja seda mitte ainult Balti regioonis, märgitakse reedel Helsingis avaldatud raportis Soome NATO-ga liitumise võimalikest mõjudest.

Balti riigid ei suudaks end üksi kaitsta. Nende kaitsevõime tugevdamine praeguses pingestunud olukorras on NATO-le suur väljakutse, mida arutatakse suvel Varssavis alliansi tippkohtumisel.

Raportis märgiti, et Balti riikide julgeoleku tugevdamine piisavate sõjaliste vahenditega on ka Soome ja Rootsi huvides.

Raporti kohaselt saaks Soome ka NATO liikmena osaleda ainult piiratult Balti riikide kaitsmises. Abi võiks sellises olukorras tähendada «piiratud, kuid ülitõhusat» osalemist NATO uutes ülikiirreageerimisjõududes. Nendesse üksustesse kuuluks umbes 5000 sõjaväelast kõikidest alliansi liikmesriikidest.

Lisaks osaleks Soome ka NATO «tavalistes» kiirreageerimisjõududes, mille õppustest Soome juba praegu osa võtab.

Ülikiirreageerimisjõududel võiks olla tähtis roll, kui teistel NATO liikmesriikidel tuleks minna Balti riikidele appi Põhja-Atlandi lepingu 5. artikli alusel kollektiivkaitsena. Raportis märgiti, et sellises olukorras on niikuinii vaja suuremaid NATO liikmesriikide sõjalisi ressursse.

Soome liitumisel NATO-ga jagaks ta pingeliste Vene-suhete koormat koos teiste alliansi liikmetega, kellel on ühine piir Venemaaga. Soome NATO-liikmesus piiraks ka Venemaa sõjalisi võimalusi Balti riikide suhtes, arvasid raporti koostajad.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles