Veeteede amet kuulutas välja jäämurdja Tarmo dokkimise ja remonttööde hanke, mille käigus kontrollitakse laeva tehnilised osad, mida vajadusel ka remonditakse.
Jäämurdja Tarmo läheb remonti
/nginx/o/2016/01/15/4875577t1h06d6.jpg)
30. aprill 2016, 09:53
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Veeteede ameti kommunikatsioonijuht Priit Põiklik ütles BNS-ile, et Tarmo remontimine on korraline töö, kuna üle kümne aasta vanustel laevadel tuleb teha vähemalt kaks dokiülevaatust viie aasta jooksul.
Ta rääkis, et dokkimise ja remondi käigus tuleb mõõdistada üle jäämurdja veealuse osa metallplaadistus, teha laeva tehniliste osade ülevaatus ja vajadusel neid ka remontida. "Näiteks on ette nähtud Tarmo veealuse osa kõrgsurve pesu, põhja puhastamine, kahjustatud kohtadest rooste eemaldamine ja ülevärvimine."
Lisaks tuleb remondi käigus korrastada veealune- ja põhjaarmatuur, mis tähendab seda, et kõik vee väljavooluavad tuleb korrastada ja parandada. Suur töö saab olema ka rooli vindigrupi ehk Tarmo nelja sõukruvi puhastamine ja vajadusel remontimine.
"Üldiselt võib öelda, et vaatamata sellele, et Tarmo on juba 53 aastat merd sõitnud, on ta heas seisus. Korpuse veealuse osa olukord vajab küll kontrollimist, kuid tegemist on hästi ehitatud laevaga ja ta peab vastu veel küll. Kuna Tarmo eest hoolitsetakse hästi, siis vaatamata vanusele on tegemist täitest töövõimeka laevaga," rääkis Põiklik.
Veeteede amet kuulutas Tarmo dokkimise ja remonttööde riigihanke välja rahvusvahelise hankena, mille piirsumma on Euroopa Komisjoni määrata. Hetkel on selleks piirmääraks 135 000 eurot. "Kui palju tööd maksma lähevad, seda ei saa küll öelda, sest esiteks on hanketingimustes kirjas, et riik maksab tööde tegijale vastavalt sellele, kui palju töödeks kulus," lisas Põiklik.
Jäämurdja Tarmo ehitati 1963. aastal Soomes Wärtsilä laevatehases. Eesti Vabariik ostis Tarmo 1993. aastal.