NATO toob Eestisse lisavägesid (60)

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tank M1A2 Abrams.
Tank M1A2 Abrams. Foto: Aldo Luud / Õhtuleht

Wall Street Journali teatel valmistuvad NATO riigid paigutama Balti riikidesse ja Poolasse nelja pataljoni ehk umbes 4000 meest.

Brüsselis visiidil viibiv Ühendriikide asekaitseminister Robert Work kinnitas NATO väekontingendi suurust, lisades, et alliansi vägede suurendamine Baltimaades ja Poolas on vastus Venemaa suurenenud aktiivsusele piirkonnas.

«Venelased on korraldanud palju äkkõppusi suure hulga vägedega piiride vahetus läheduses,» sõnas Work usutluses. «Me saame oma vaatevinklist väita, et see on erakordselt provokatiivne käitumine.»

NATO kaitseministrid kiitsid veebruaris põhimõtteliselt heaks Ida-Euroopasse vägede paigutamise, ehkki diplomaadid ütlesid, et sõdurite arv ei ole veel kindlaks määratud.

Sakslaste nõusse saamine

NATO Euroopa liitlasvägede kõrgeim peakorter on saatnud soovitused ülevaatamiseks alliansi peakorterile Brüsselis. Alliansi ametnikud tahavad tagada, et väekontingent oleks mitmerahvuseline ja paluvad väiksematelt liitlastelt panust näiteks logistikute näol.

Ametnike sõnul on eriti oluline arvestatava suurusega Saksa väeüksus, et luua Venemaa vastu tõhus heidutus ja kinnistada Berliini rolli tähtsa toimijana NATO-s. Saksa ametnikud ütlesid reedel, et kaaluvad NATO juulikuise Varssavi tippkohtumise eel plaane pataljoni juhtimiseks Leedus, ent lõplikku otsust pole tehtud.

Enne vägede Baltimaadesse ja Poola paigutamist tuleb selgeks vaielda veel see, kas iga pataljoni jalaväeüksused peaksid tulema ühest või mitmest riigist. Mõned NATO ametnikud leiavad, et iga pataljon peaks efektiivse võitlusvõime tagamiseks tulema ühest riigist.

USA ja NATO ametnikud on öelnud, et tahavad panna pataljoni tegutsema alliansi lipu ja juhtimissüsteemi all, tagamaks tõelist heidutust Venemaa agressiooni vastu.

Mure NATO-Vene lepinguga

NATO tahab kindlustada ka seda, et väekontingendi paigutamine oleks kooskõlas 1997. aasta NATO-Vene alusaktiga, mis keelab «ettenähtavas» julgeolekuolukorras «arvestatava hulga» alliansi vägede alalise paigutamise Ida-Euroopasse.

NATO riikide hinnangul on Venemaa tegevus «ettenähtavat» julgeolekuolukorda muutnud, ent paljud alliansi liikmed ei ole endiselt nõus dokumendist loobuma. Kuna pataljonid paigutatakse Baltimaadesse ja Poola rotatsiooni korras, ei saa neid pidada alalisteks vägedeks, ütlevad ametnikud.

Venemaa ametnikud on korduvalt öelnud, et nende vägede suurendamine piiril Baltimaadega on vastus NATO vägede suurendamisele ja alliansi agressiivsele hoiakule Moskva suhtes.

Kui oluline jõud on tuhatkond sõdurit?
Nagu viimasel ajal avaldatud analüüsidest võib järeldada, ei piisa pataljoni suurustest üksustest, et oluliselt mõjutada jõudude tasakaalu Läänemere regioonis. Pigem tuleks neid üksusi vaadata kui täiendavaid vigureid, mis diplomaatilises malemängus Venemaaga hädasti ära kuluvad. 

Kuhu liitlased majutatakse?
Ainus koht, kuhu eeldatavasti ligikaudu tuhat sõdurit ära võiksid mahtuda, on Tapa sõjaväelinnak. Sinna ehitatakse juurde täiendav kasarmu liitlastele, remondi- ja hooldusangaare, varustuse ladustamise alad ning täiustatakse rongidelt varustuse maha laadimise võimekust. Soomustehnika väljaõppe tarvis täiendatakse ka kaitseväe keskpolügooni. 
 

Kes tulevad?
​Wall Street Journali teatel panustab USA kahe ning Saksamaa ja Suurbritannia kumbki ühe pataljoniga. 

Kuidas vägede ümberpaigutamise otsuseni jõutakse?
Tavaliselt eelneb täiendavate vägede paigutamisele NATO sõjalise poole hinnang ehk kuhu ja kui palju on vaja paigutada sõdureid ja sõjatehnikat. Seejärel on pall NATO ja liikmesriikide ametnike käes, kes vaatavad võimaliku panustamise puhul nii sõjalisi kui ka poliitilisi aspekte. Lõpuks edastatakse NATO sõjalise poole ning ametnike soovitused liikmesriikide poliitikutele, kes langetavad otsuse, kas ja kui, siis mil määral panustada.

Kaitseminister Hannes Hanso on öelnud, et poliitikud kogunevad otsuseid langetama juba sel suvel: «Ametlikud otsused liitlasüksuste täiendava paigutamise kohta meie regiooni kujundame me ühiselt NATO kaitseministrite kohtumisel juunis, ning esitame oma otsused Varssavi tippkohtumisel. Selleni on vaja veel palju tööd teha.»

Teisipäeval kohtusid Stockholmis Põhjala ja Balti riikide kaitseministeeriumite kantslerid ning sellel osales ka Ameerika Ühendriikide asekaitseminister Bob Work. Kaitseministeeriumi kantsler Jonatan Vseviovi sõnul näitas see, et meie piirkond on USA jaoks prioriteetne. «On märkimisväärne, kui tähtsaks peab NATO suurim liitlane meie regiooni julgeolekuküsimusi,» ütles Vseviov ning lisas, et Eestil on USAga olnud pidevalt töötasandi konsultatsioonid regionaalse julgeoleku teemadel.

Kommentaarid (60)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles