Kaitseminister Hannes Hanso sõnul kaitseb NATO oma piire seal, kus on julgeolekualased väljakutsed - praegu on need meie regioonis.
Kaitseminister Hannes Hanso lisavägedest: oleme selle nimel palju vaeva näinud (6)
/nginx/o/2016/01/15/4875577t1h06d6.jpg)
30. aprill 2016, 13:19
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hanso sõnul on tegemist erakordse arenguga: «Meie liitlased on mõistnud, et NATO ei kaitse meie piirkonnas mitte pelgalt Eestit või Baltikumi, vaid terve NATO julgeolekut.»
Hanso sõnul on liitlaste täiendavate üksuste siia saatmine täiesti mõistlik ja tervitatav ning Eesti on selle eesmärgi täitumise nimel palju vaeva näinud. «Eestil on tõsiseltvõetav iseseisev kaitsevõime, mida me sihikindlalt ja süsteemselt edasi arendame. Meil on poliitiline konsensus kulutada vähemalt 2 protsenti SKPst riigikaitsele, mis näitab kogu poliitilise sektori arusaamist sõjalise riigikaitse arendamise vajalikkusest. Kuna vajame ka liitlaste panust oma julgeoleku tagamisel, siis liitlaste kohalolekuga seotud kulud katame 2 protsendile lisaks. Peame olema head võõrustajad, pakkudes siia saabuvatele üksustele korralikke elu- ja väljaõppetingimusi.»
Hanso sõnul tuleb lõplik otsus alles suvel. «Vanarahvas ütleb, et ära hõiska enne õhtut. Praegused uudised, olgugi et väga tervitatavad, on siiski esmased. Ametlikud otsused liitlasüksuste täiendava paigutamise kohta meie regiooni kujundame me ühiselt NATO kaitseministrite kohtumisel juunis, ning esitame oma otsused Varssavi tippkohtumisel. Selleni on vaja veel palju tööd teha.»