Eerik-Niiles Kross lisavägedest: Eesti jaoks tähendab see pigem olukorra stabiliseerumist (2)

Nele-Mai Olup
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eerik-Niiles Kross.
Eerik-Niiles Kross. Foto: Toomas Huik

Arutelud heidutuse tõstmise üle NATO idatiival on alliansis kestnud viimased paar aastat ja kuigi liitlaste kohaloleku suurendamine on märk piirkonna julgeolekuolukorra seisu halvenemisest, tähendab see Eesti jaoks pigem olukorra stabiliseerumist, ütles riigikogu liige Eerik-Niiles Kross (Reformierakond).

Kross rääkis Postimehele, et juba NATO Walesi tippkohtumisel 2014. aasta septembris otsustati näiteks Baltikumi ja Poola kaiteplaanide täiendamine, NATO kohaloleku suurendamine ja Ämarisse täiemahulise NATO õhiväebaasi ja väljaõppekeskuse rajamine. «Sellest ajast on ka NATO lennukid pidevalt baseerunud Leedu kõrval Eestis, NATO on roteerinud Baltikumis üksusi ning tihendanud ühisõppuste graafikut,» märkis ta.

Tema sõnul kajastab äsjane uudis nelja pataljoni juurdetoomise kohta Poolasse ja Baltikumi ilmselt läheneva NATO Varssavi tippkohtumise ettevalmistamise arutelusid. «Otsus lisavägede kohta tehakse siiski alles Varssavis,» lisas Kross. «Loomulikult on liitlaste kohaloleku suurendamine märk piirkonna julgeolekuolukorra üldise seisu halvenemisest, kuid Eesti jaoks tähendab see pigem olukorra stabiliseerumist.»

Tema sõnul on oluline silmas pidada, et füüsiliste üksuste kohalolek on ainult osa heidutustaseme tõstmisest. «Planeeritakse ka varustuse eelpositsioneerimist, suurendatud on NATO kiirreageerimisjõude ja lühendatud reageerimisaegu ning märkimisväärselt tõstetud NATO idatiiva õhuruumi turvalisust,» loetles Kross.

«Kokkuvõttes on Balti riikide turvalisustase juba täna tõstetud üsna adekvaatsele tasemele,» kinnitas ta. Krossi sõnul on ka Balti riikide endi, nii Eesti kui eriti Läti ja Leedu kaitsekulutused viidud vajalikule tasemele ning Balti riikide iseseisev kaitsevõime on viimase paari aastaga oluliselt tõusnud. 

«Selles kontekstis on nelja lisapataljoni juurdetoomine loomulikult tervitatav ja tugevdab märkimisväärselt meie julgeolekut,» ütles Kross. 

Wall Street Journal tõi välja sakslaste osalemise olulisuse, et luua tõhus heidutusvägi Venemaa vastu ja kinnistada Saksamaa roll NATO võtmeliikmena. Ka Kross kinnitas, et Saksamaa osalemine on oluline ja seda nii poliitiliselt kui sõjaliselt. «See peaks kõigile tegema puust ja punaseks selgeks, et väited NATO lõhenemisest ja justkui kõhklusest Balti riike vajadusel kaitsta, ei vasta tõele.»

«Samuti on see märk NATO kindlameelsusest, näidates, et Venemaa viimase aja eskalatsioonikatsed, näiteks lähilennud USA sõjakaevade ümber või tihenenud õhuruumi rikkumised, mitte ei peleta liitlasi eemale, vaid vastupidi, tugevdadavad NATO otsustavust tagada Balti riikide julgeolek igas olukorras,» lisas Kross.

Kommentaarid (2)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles